Valikkursuste kirjeldused

Teemad

1. Ainete ehitus

Aatomi elektronkihid ja alakihid, elektronvalemid. Kokkuvõte keemilise sideme tüüpidest: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side, iooniline side, metalliline side, vesinikside.

2. Tähtsamaid metalle ja nende ühendeid

Metallide ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus: aktiivsed metallid (leelis- ja

leelismuldmetallid), p-metallid (Al, Sn, Pb), tuntumad d-metallid (Fe, Cr, Cu, Ag, Zn, Hg); nende kasutamise valdkonnad.

3. Tähtsamaid mittemetalle ja nende ühendeid

Mittemetallide ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus: halogeenid, hapnik ja väävel, lämmastik ja fosfor, süsinik ja räni. Mittemetallide ja nende ühendite kasutamise valdkonnad. Mittemetallid ja nende ühendid looduses, sh elusorganismides. Süsiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli ringkäik looduses.

 

Kursus tugineb bioloogia kohustuslikes kursustes saadud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes õpitavaga.

Teemad

1. Rakendusbioloogia suunad

Ülevaade raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondadest ning meetoditest: meristeem paljundus, embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev rakuteraapia. Rakendusbioloogia seos säästva arenguga.

2. Geenitehnoloogia

Geenitehnoloogia rakendusvaldkonnad, selles kasutatavad meetodid. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga ning sellega seotud eetilis-moraalsed aspektid. Geneetiliselt modifitseeritud organismide kasutamine toiduks.

 

on lisakursus füüsikast, aga üldisemalt lihtsalt maailmast huvituvale

õpilasele. Selle kursuse raames käsitletakse huvitavamaid, salapärasemaid või

paradoksaalsemaid aspekte, mis seostuvad füüsika üldkursustes õpitutega. Käsitletakse

relatiivsusteooriat, elementaarosakseste e maailma ehituskivide olemust, universiumi

algust e suurt pauku ja teooriaid tema edasisest arengust. Samuti leiavad süvendatud

käsitlust mõnevõrra maisemad füüsika üldkursusi täpsustavad küsimused.

 

 kursuse raames saavad õpilased kokku puutuda sellega, mida

paljuski peetakse füüsika põhieesmärgiks. Nimelt sellega, kuidas teadmised füüsikas

meie praktilist elu paremaks ja mugavamaks muudavad. Seda nii ajalooliselt kui

tänapäeval. Tutvutakse vedelike-gaaside omaduste-, soojusmasinate tööpõhimõtete-,

mitmesuguste elektri kasutamisega seotud praktiliste probleemide-, pooljuhtelektroonika

ja elektroonilise side aluste- ning optiliste seadmete ehituse algtõdedega.

 

 kursus võimaldab õpilasel teha tutvust

arvutile algoritmide loomise algtõdedega. Kursus on praktilise kallakuga. Kursuse käigus

tutvutakse lihtsate objektorienteeritud- (nt Scratch) ja algoritmkeeltega (Basic), aga

samuti C++ ja PHP keelte alustega. Kursuse käigus õpitakse ka rakenduse loomise

kavandamist, ülesande planeerimist ja programmi hilisemat silumist. Kursuse käigus

kirjutab iga õpilane valmis 3-4 praktilist rakendust.

 

Robootika abil on võimalik siduda kõigi LTT (loodus- ja täppisteaduste) ala aineid. Praeguse 35-tunnise kava teemade kohta näidatakse iga teema seotust füüsika, matemaatika ja informaatikaga. Lisaks anname robootikaga ja tema käsitletava teema nähtustega seotud ingliskeelse terminoloogia. See on välja toodud sõnastikuna. Viimane tuleb kasuks, kui õppijad tahavad ise omal käel edasi tegutseda või ingliskeelset kirjandust näiteks referaadi kirjutamisel kasutada. Põhimõtteliselt on robootika abil võimalik siduda veel palju aineid, muusikaõpetusest kehalise kasvatuseni.

The course is for students who want to know more about the history, culture, society and literature of the British Isles. During this course, students will learn more about the different countries in Britain. Students also understand how these societies work, how they are governed and what their customs and traditions are. Students will get an overview of the British culture including theatre, cinema, music, sports and of course literature (well-known British writers and their works). We will also briefly look at their history and go through the main historical events which led to the formation of the United Kingdom we know nowadays.

Kursus on mõeldud õpilastele, kes soovivad saada rohkem teadmisi Suurbritannia ajaloost, kultuurist, ühiskonnast ja kirjandusest. Kursuse jooksul käsitletakse kõiki Suurbritannia riike. Õpilased mõistavad, kuidas nende riikide ühiskonnad toimivad, kuidas neid valitsetakse ning millised on nende traditsioonid ja kombed. Õpilased saavad ülevaate kultuurist sh teater, kino, muusika, sport ja loomulikult kirjandus (tuntumad kirjanikud ja nende tööd). Samuti käime läbi tähtsamad ajaloolised võtmepunktid, mis viisid tänapäevase Ühendkuningriigi loomiseni.

 

Valikkursus koosneb üheksast teemast: esiaeg ja tsivilisatsioonide teke,  Egiptus, Mesopotaamia ja Ees-Aasia, Kreeta-Mükeene, India, Hiina, Ameerika, Araabia maad, Aafrika tsivilisatsioonid. Gümnaasiumi lõpetaja iseloomustab ja võrdleb väljaspool Euroopat asuvate tsivilisatsioonide ühiskonda, kultuuri ja vaimulaadi ning mõistab ajaloolise arengu järjepidevust, väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja teadvustab oma rolli kultuuripärandi säilitajana, analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ning

Väärtushinnangutele, analüüsib ja võrdleb tsivilisatsioone Euroopas ning väljaspool Euroopat, toob esile sarnasusi ja erinevusi ning leiab näiteid vastastikuste mõjude kohtav  tsivilisatsioonide arengus, kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja - protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.

Kursus toetab  üldajaloo kursust. Kuid erinevalt põhikursustest töötatakse rohkem lisamaterjalidega, vaadatakse filme, kasutatakse IKT-vahendeid.

 

 

Filosoofiaõppe tuumaks on käsitleda arutlusteemasid filosoofilistest küsimustest filosoofilise mõtlemise vahenditega ning anda selle käigus ülevaade filosoofia ainevaldkonnast. Õppeaine on moodustatud kolmest peamisest käsitlusalast: 1) filosoofia ainevaldkond, 2) filosoofiline mõtlemine ja 3) arutlusteemad filosoofilistest küsimustest. Filosoofia ainevaldkonna raames käsitletakse filosoofia mõisteid, valdkondi, harusid, ajalugu ja rolli teaduste seas. Filosoofilise mõtlemise tehnikaid harjutatakse nende korrektse rakendamise kaudu suulises ja kirjalikus vormis.  Filosoofia õppeainega lõimitakse nii õppesisu kui ka õppetegevusi õppekava eri ainetest.

 

Kursus süvendab esimeses kursuses omandatud põhioskusi, pöörates tähelepanu teadmisviiside, väärtuste ning ühiskonna ja keskkonna filosoofilisele käsitlemisele. Esimese kursuse läbimine on teisel kursusel osalemise eeldus, sest eeldatakse filosoofilise mõtlemise põhioskuste valdamist.

Gümnaasiumi filosoofiaõpetusega taotletakse, et õpilane tunneb ära filosoofilisi küsimusi, teab nende eri lahendusi ja mõistab filosoofia ainevaldkonna loomust, koostab korrektseid arutluskäike, mõtestab lahti teiste omi ning rakendab seejuures filosoofilise mõtlemise tehnikaid,  mõtestab oma kogemusest lähtuvalt teaduse ja teadmisviiside ning isiklike ja ühiskondlike väärtustega seotud filosoofilisi küsimusi, iseloomustab filosoofia ajaloo perioode mõningate olulisemate käsitluste, mõistete ja autorite kaudu, mõtestab oma teadvat, tunnetavat ja väärtustavat külge õppeaines omandatu valguses.

 

 Kultuuriloo tunnis leiavad käsitlemist erinevad maailmavaated, ühiskonnakorraldused ja usundid. Õppetöö on üles ehitatud inimajaloo kronoloogiat silmas pidades, kuid oluline osa on ka seoste leidmisel. Näiteks algkultuuride animismi õppides saavad õpilased põgusa ülevaate selle ilmingutest tänapäeval (nii praeguseni algkultuuri tasemele jäänud ühiskonnad kui animistlikud pärandid kaasaegsetes tavades, uskumustes, keeles jne.)  Süvendatud tähelepanu pööratakse suurtele maailmausunditele. Teisel poolaastal käsitletakse olmekultuuri, looduse ja kultuuri seoseid, etiketti, mõjukamate riikide rahvuspühasid ja meediat. Eraldi tunnid on omakultuuri tutvustamiseks, ehkki see teema jookseb paralleelselt paljude teiste teemadega tunnist tundi. Samuti peab õpilane omandama kultuuriloo, ühiskonnaõpetuse ja antropoloogia alased põhimõisted, õppima üldistama, mõistma sallivuse ja arvamuspaljususe tähtsust tänapäeva ühiskonnas. Tunnid toimuvad peamiselt loengu ja arutelu vormis. 

 

Meediakursus toimub läbi õppeaasta, 1 tund nädalas, kokku 35 tundi. Selle eesmärgiks on ärgitada gümnasiste ühiskonnas kaasa mõtlema, olema kriitiline ja konstruktiivne. Meediakursus aitab õpilastel hoida ennast kursis päevakajaliste sündmustega, õpetab nägema seoseid,  ära tundma poliitilisi tehnikaid (ka manipuleerimist), koguma, selekteerima ja analüüsima infot. Pidev meedia jälgimine õpetab eristama erinevaid infoallikaid usaldusväärsuse järgi, aitab taibata meedia toimimispõhimõtteid, arendab õpilaste avalike suhete alaseid oskuseid. Eraldi alavaldkonnana käsitletakse ajakirjanduseetikat ning inimese võimalust ennast soovimatu mainekujunduse eest kaitsta. Vähem tähelepanu pööratakse žanriõpetusele. Kursus on mõeldud toetama aja- ja kultuuuriloo ning ühsikonnaõpetuses käsitletavaid teemasid. Samuti aitab see valmistuda küpsuskirjandiks. Tunni käigus analüüsitakse eelmise nädala olulisemaid sündmusi ja meediakajastusi nii Eestis kui maailmas ning seondatakse neid üldkultuurilise taustaga. Metoodikatena kasutatakse erinevaid grupitöö vorme arutlusest ajurünnaku, viktoriini ja väitluseni. Iga õpilast hinnatakse ka individuaalselt faktipõhiste testidega (valikvastused). Kursuse läbimist mõõdetakse numbrilise koondhindega.

 

Usundilugu
Usundilugu tutvustab maailma suurimaid religioone läbi ajaloo ( nende tekkelugu, põhialused, kombestik, koht maailmas).
Kursus toimub peamiselt loengu vormis,  mida mahukamate teemade puhul toetavad õpetaja poolt koostatud ja paljundatud lühikonspektid.
Õpikut ega töövihikut kursuse vältel ei kasutata. Arvestused toimuvad valikvastustega testide näol ( 3- 5 õppeaastas),
lisaks võib õpetaja arvestusliku tööna käsitleda kas arutlust või referaati. Kursuse eesmärgiks on avardada noorte silmaringi,
õpetada mõistma ennast ja endast erinevaid, panna noori mõtlema igavikulistel teemadel ja väärtuste üle elus.
Kursus pole hindeline, vaid arvestuslik.

 

 

Aine õpetamise peamine eesmärk on anda õpilastele süsteemne ülevaade inimese organismi talitlusest ja kehalise koormusega kohanemise põhilistest füsioloogilistest mehhanismidest.

Elutalitlust käsitletakse raku, organi, organsüsteemi ja organismi kui terviku tasandil, vaadeldakse elutalitluse regulatsioonimehhanisme ning nende toimimist organismi kohanemisel kehaliste koormustega.