August Kitzbergi nimeline Gümnaasium
  • Üldinfo
    • Teated
    • Kontakt
      • Kooli andmed
      • Telefonid
      • Asukoha kaart
    • Koolist
      • Direktorid
      • Sümboolika
      • Õpetajad
      • Medalistid
    • Koolipere
      • Õpetajad e-aadressid
      • Abipersonal
    • Kooli vastuvõtu kord
    • 10.klassi vastuvõtt
      • 10.klassi astuja ankeet
      • Gümnaasiumiõppe kontseptsioon
      • Õppekorraldus gümnaasiumis
      • Valikkursuste kirjeldused
      • Nõustamine
      • Majutus õpilastele
    • Hoolekogu
    • Vilistlased
    • Õpilasesindus
    • Toitlustamine
  • Õppetöö
    • Stuudium
    • Dokumendid
    • Õppetöö korraldus
    • Huviringid
    • Konsultatsiooniajad
    • Tugisüsteem
      • Logopeed
      • Õpiabi õpetaja
      • Abiõpetaja
      • Kooliõde
    • Pikapäevarühma päevakava ja töökorraldus
    • Õppenõukogud
  • Huvitavat
    • Pildigalerii
    • Meie tegemised 2022/2023 õ.a.
    • Meie tegemised 2021/2022 õ.a.
    • Meie tegemised 2020/2021 õ.a.
    • Liikuma Kutsuv Kool
    • MTÕK
    • AKG TV
    • Kuuldemängud
    • Aastaõpilased
    • Projektid
  • Spordikompleks
    • Ujula
    • Spordikompleksi lahtioleku ajad
    • Spordikompleksi ja rajatiste kasutuse hinnakiri
    • Spordikompleks ja sportimisvõimalused AKG-s
  • Kalenderplaan
  • MS Office 365

Valikkursuste kirjeldused

  • Teated
  • Kontakt
    • Koolist
      • Koolipere
        • Kooli vastuvõtu kord
        • 10.klassi vastuvõtt
          • 10.klassi astuja ankeet
          • Gümnaasiumiõppe kontseptsioon
          • Õppekorraldus gümnaasiumis
          • Valikkursuste kirjeldused
          • Nõustamine
          • Majutus õpilastele
        • Hoolekogu
        • Vilistlased
        • Õpilasesindus
        • Toitlustamine

        Otsing

        Kasulik teada

        • Teated
        • Viited
        • QR info
        • 03.02.2023

          Õpilasliinid Karksi piirkonnas

          Õpil...

          → Loe lähemalt
        • 11.01.2023

          Eelkool alustab

          Eelkool toimub kahes rühmas:

          → Loe lähemalt
        • Kõik teated
        • Teadete arhiiv
        • client
        • client

        QR info

        Telefonid

        Direktor:  434 1046
        Sekretär:   434 1108
        Õppejuht:            434 1109 
        Spordikompleks:    433 1525
         
        Esileht / Üldinfo / 10.klassi vastuvõtt /Valikkursuste kirjeldused
        Elementide keemia
        Teemad
        1. Ainete ehitus
        Aatomi elektronkihid ja alakihid, elektronvalemid. Kokkuvõte keemilise sideme tüüpidest: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side, iooniline side, metalliline side, vesinikside.
        2. Tähtsamaid metalle ja nende ühendeid
        Metallide ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus: aktiivsed metallid (leelis- ja
        leelismuldmetallid), p-metallid (Al, Sn, Pb), tuntumad d-metallid (Fe, Cr, Cu, Ag, Zn, Hg); nende kasutamise valdkonnad.
        3. Tähtsamaid mittemetalle ja nende ühendeid
        Mittemetallide ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus: halogeenid, hapnik ja väävel, lämmastik ja fosfor, süsinik ja räni. Mittemetallide ja nende ühendite kasutamise valdkonnad. Mittemetallid ja nende ühendid looduses, sh elusorganismides. Süsiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli ringkäik looduses.
         

        Elu keemia
        Keemia valikkursus „Elu keemia” tugineb gümnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning lõimub tihedalt gümnaasiumi bioloogias õpitavaga.
        Teemad:
        1) Biomolekulide ehitus ja tähtsus  organismis (valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped)
        2) Metabolismi skeemid. Ensüümkatalüüs (metabolismi skeemid: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel, ettekujutus biosünteesist.)
        3) Ainevahetuse energeetika (energia saamine, fotosüntees)
        4) Keemiline info looduses ( hormoonid, feromoonid jne)

        Rakendusbioloogia
        Kursus tugineb bioloogia kohustuslikes kursustes saadud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes õpitavaga.
        Teemad
        1. Rakendusbioloogia suunad
        Ülevaade raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondadest ning meetoditest: meristeem paljundus, embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev rakuteraapia. Rakendusbioloogia seos säästva arenguga.
        2. Geenitehnoloogia
        Geenitehnoloogia rakendusvaldkonnad, selles kasutatavad meetodid. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga ning sellega seotud eetilis-moraalsed aspektid. Geneetiliselt modifitseeritud organismide kasutamine toiduks.
         

        Majandusmatemaatika elemendid
        Kursus koosneb kolmest põhivaldkonnast:
        1) protsentarvutuse rakendused majandusülesandeid lahendades (indeksid, maksustamine, hindade kujunemine, valuutaga seotud arvutused);
        2) majandusprotsesside modelleerimine funktsioonide abil (nõudlus, pakkumine, kulu, tulu, puhastulu, reklaamitulu, kauba tellimine);
        3) finantsmatemaatika alused (intressid, viivised, laenud).

        Teistsugune füüsika 
        on lisakursus füüsikast, aga üldisemalt lihtsalt maailmast huvituvale
        õpilasele. Selle kursuse raames käsitletakse huvitavamaid, salapärasemaid või
        paradoksaalsemaid aspekte, mis seostuvad füüsika üldkursustes õpitutega. Käsitletakse
        relatiivsusteooriat, elementaarosakseste e maailma ehituskivide olemust, universiumi
        algust e suurt pauku ja teooriaid tema edasisest arengust. Samuti leiavad süvendatud
        käsitlust mõnevõrra maisemad füüsika üldkursusi täpsustavad küsimused.
         
        Füüsika ja tehnika
         kursuse raames saavad õpilased kokku puutuda sellega, mida
        paljuski peetakse füüsika põhieesmärgiks. Nimelt sellega, kuidas teadmised füüsikas
        meie praktilist elu paremaks ja mugavamaks muudavad. Seda nii ajalooliselt kui
        tänapäeval. Tutvutakse vedelike-gaaside omaduste-, soojusmasinate tööpõhimõtete-,
        mitmesuguste elektri kasutamisega seotud praktiliste probleemide-, pooljuhtelektroonika
        ja elektroonilise side aluste- ning optiliste seadmete ehituse algtõdedega.
         
        Rakenduste loomise ja programmeerimise
        kursus võimaldab õpilasel teha tutvust
        arvutile algoritmide loomise algtõdedega. Kursus on praktilise kallakuga. Kursuse käigus
        tutvutakse lihtsate objektorienteeritud- (nt Scratch) ja algoritmkeeltega (Basic), aga
        samuti C++ ja PHP keelte alustega. Kursuse käigus õpitakse ka rakenduse loomise
        kavandamist, ülesande planeerimist ja programmi hilisemat silumist. Kursuse käigus
        kirjutab iga õpilane valmis 3-4 praktilist rakendust.
         
        Robootika
        Robootika abil on võimalik siduda kõigi LTT (loodus- ja täppisteaduste) ala aineid. Praeguse 35-tunnise kava teemade kohta näidatakse iga teema seotust füüsika, matemaatika ja informaatikaga. Lisaks anname robootikaga ja tema käsitletava teema nähtustega seotud ingliskeelse terminoloogia. See on välja toodud sõnastikuna. Viimane tuleb kasuks, kui õppijad tahavad ise omal käel edasi tegutseda või ingliskeelset kirjandust näiteks referaadi kirjutamisel kasutada. Põhimõtteliselt on robootika abil võimalik siduda veel palju aineid, muusikaõpetusest kehalise kasvatuseni.
        Teemadeks:Robootika ajalugu, kasutamine igapäevaelus, programmeerimine, põhiterminid, näidisplatvormide tutvustus, ohutustehnika.
        Uuritakse mõisteid robot, robootika, manipulaator, mehhatroonika, andur, täitur ja kontroller . Lisaks suudavad õpilased peale peatüki läbimist otsustada mille järgi kuulub robot 1., 2. või 3. põlvkonda ning selgitada robotite ja inimeste vahelisi suhteid I.Asimovi seaduste kaudu.
        Robootika seosed: füüsika ja matemaatika (seoste loomine), bioloogia (võrdlus inimesega) informaatika ( programmeerimine, algoritmid).
         
        British culture and literature

        The course is for students who want to know more about the history, culture, society and literature of the British Isles. During this course, students will learn more about the different countries in Britain. Students also understand how these societies work, how they are governed and what their customs and traditions are. Students will get an overview of the British culture including theatre, cinema, music, sports and of course literature (well-known British writers and their works). We will also briefly look at their history and go through the main historical events which led to the formation of the United Kingdom we know nowadays.

        Kursus on mõeldud õpilastele, kes soovivad saada rohkem teadmisi Suurbritannia ajaloost, kultuurist, ühiskonnast ja kirjandusest. Kursuse jooksul käsitletakse kõiki Suurbritannia riike. Õpilased mõistavad, kuidas nende riikide ühiskonnad toimivad, kuidas neid valitsetakse ning millised on nende traditsioonid ja kombed. Õpilased saavad ülevaate kultuurist sh teater, kino, muusika, sport ja loomulikult kirjandus (tuntumad kirjanikud ja nende tööd). Samuti käime läbi tähtsamad ajaloolised võtmepunktid, mis viisid tänapäevase Ühendkuningriigi loomiseni.

        Majandus- ja ettevõtlusõpe jaguneb kaheks kursuseks:
        Majandusõpetus 1 kursus
        Ettevõtlusõpetus 1 kursus
        Majandus- ja ettevõtlusõpetuse õppimise eesmärgiks on omandada arusaamine ühiskonnas
        toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nende vastastikustest seostest nii üksiksiku, ettevõtte,
        riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seejuures arendatakse õpilastes ettevõtlikku ja keskkonda
        väärtustavat ning säästvat eluhoiakut, probleemide lahendamise ja uurimise oskusi.
        Kõik majandussüsteemid kasutavad oma tegevuseks erinevaid ressursse. Maailmas valitsev nappus
        sunnib riike, ettevõtteid ja inimesi tegema väga erinevaid valikuid ja otsuseid. Majandus- ja ettevõtlusõpetus aitavad paremini mõista inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid ning langetada
        õiglasemaid otsuseid. Õppides nägema keskkonna, inimese ja majanduselu vastastikuseid suhteid,
        näevad õpilased ka säästva eluviisi vajadust.
        Õpilased saavad teavet erinevate elukutsete, elukutsetele esitatavate nõuete ja õppimisvõimaluste
        kohta, õpivad koostama elulookirjeldust ning käituma töövestlustel. Õpitakse analüüsima tööturu
        nõudmisi ja pakkumisi, nägema ja hindama oma soove ning võimalusi. Elukutsevalikul õpitakse
        nägema töötaja rolli kõrval ka tööandja (ettevõtja) rolli.
        Majandusõpetuse läbimisel omandavad õpilased oskuse otsida, kasutada, analüüsida ja hinnata
        mitmesuguseid statistilisi materjale ning kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Õpitav materjal
        esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja õpilase igapäevaeluga ning majanduses toimuvaga
        seostatult. 
        Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega, tuginedes matemaatika-,
        geograafia- ja ajalooteadmistele ning toetades ühiskonna- ja inimeseõpetuse õppimist.
        Õpilasfirma rakendamiseks on vajalik õpetajal läbida eelnev koolitus.
         
        Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
        Valikkursus koosneb üheksast teemast: esiaeg ja tsivilisatsioonide teke,  Egiptus, Mesopotaamia ja Ees-Aasia, Kreeta-Mükeene, India, Hiina, Ameerika, Araabia maad, Aafrika tsivilisatsioonid. Gümnaasiumi lõpetaja iseloomustab ja võrdleb väljaspool Euroopat asuvate tsivilisatsioonide ühiskonda, kultuuri ja vaimulaadi ning mõistab ajaloolise arengu järjepidevust, väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja teadvustab oma rolli kultuuripärandi säilitajana, analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ning
        Väärtushinnangutele, analüüsib ja võrdleb tsivilisatsioone Euroopas ning väljaspool Euroopat, toob esile sarnasusi ja erinevusi ning leiab näiteid vastastikuste mõjude kohtav  tsivilisatsioonide arengus, kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja - protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.
        Kursus toetab  üldajaloo kursust. Kuid erinevalt põhikursustest töötatakse rohkem lisamaterjalidega, vaadatakse filme, kasutatakse IKT-vahendeid.
         

        Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu
        Valikkursus koosneb seitsmest teemast:
        1. Euroopa rahvastik, majandus ja kommunikatsioon
        2. Prantsusmaa
        3. Suurbritannia
        4. Saksamaa
        5. Skandinaavia
        6. Bütsants ja Venemaa
        7. Ameerika Ühendriigid
        Nimetatud riikide puhul käsitletakse keskaja ning uusaja vältel aset leidnud sündmusi ja protsesse.
        Gümnaasiumi lõpetaja  eristab Euroopa kultuuriareaale, selgitab nende eripära kujunemise põhjusi ja ajaloolisi tagamaid ning tähtsust Euroopa ajaloo kujunemisel ja seoseid tänapäevaga, analüüsib Euroopa riikide ühiskonda, kultuuri ja vaimulaadi, arengu sarnasusi ja erinevusi, vastastikuseid seoseid ning ajaloolise arengu järjepidevust, tunneb Ameerika Ühendriikide ajaloo põhijooni ning selle seost Euroopa ajalooga,  analüüsib Euroopa ajaloo mõju Eestile ning seostab Eesti ajalugu Euroopa ajaloo üldiste protsessidega poliitikas, majanduses ja kultuuris, väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning teadvustab oma rolli kultuurikandjana ja kultuuripärandi säilitajana, analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele; analüüsib riikidevahelist koostööd ning konfliktide lahendamise viise,  kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja - protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, rekonstrueerib minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.
        Kursus toetab  läbitavaid üldajaloo kursusi. Kuid erinevalt põhikursustest töötatakse rohkem lisamaterjalidega, vaadatakse filme, kasutatakse IKT-vahendeid.

        Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse
        Filosoofiaõppe tuumaks on käsitleda arutlusteemasid filosoofilistest küsimustest filosoofilise mõtlemise vahenditega ning anda selle käigus ülevaade filosoofia ainevaldkonnast. Õppeaine on moodustatud kolmest peamisest käsitlusalast: 1) filosoofia ainevaldkond, 2) filosoofiline mõtlemine ja 3) arutlusteemad filosoofilistest küsimustest. Filosoofia ainevaldkonna raames käsitletakse filosoofia mõisteid, valdkondi, harusid, ajalugu ja rolli teaduste seas. Filosoofilise mõtlemise tehnikaid harjutatakse nende korrektse rakendamise kaudu suulises ja kirjalikus vormis.  Filosoofia õppeainega lõimitakse nii õppesisu kui ka õppetegevusi õppekava eri ainetest.
         
        Tänapäeva filosoofilised küsimused
        Kursus süvendab esimeses kursuses omandatud põhioskusi, pöörates tähelepanu teadmisviiside, väärtuste ning ühiskonna ja keskkonna filosoofilisele käsitlemisele. Esimese kursuse läbimine on teisel kursusel osalemise eeldus, sest eeldatakse filosoofilise mõtlemise põhioskuste valdamist.
        Gümnaasiumi filosoofiaõpetusega taotletakse, et õpilane tunneb ära filosoofilisi küsimusi, teab nende eri lahendusi ja mõistab filosoofia ainevaldkonna loomust, koostab korrektseid arutluskäike, mõtestab lahti teiste omi ning rakendab seejuures filosoofilise mõtlemise tehnikaid,  mõtestab oma kogemusest lähtuvalt teaduse ja teadmisviiside ning isiklike ja ühiskondlike väärtustega seotud filosoofilisi küsimusi, iseloomustab filosoofia ajaloo perioode mõningate olulisemate käsitluste, mõistete ja autorite kaudu, mõtestab oma teadvat, tunnetavat ja väärtustavat külge õppeaines omandatu valguses.
         
        Kultuurilugu
         Kultuuriloo tunnis leiavad käsitlemist erinevad maailmavaated, ühiskonnakorraldused ja usundid. Õppetöö on üles ehitatud inimajaloo kronoloogiat silmas pidades, kuid oluline osa on ka seoste leidmisel. Näiteks algkultuuride animismi õppides saavad õpilased põgusa ülevaate selle ilmingutest tänapäeval (nii praeguseni algkultuuri tasemele jäänud ühiskonnad kui animistlikud pärandid kaasaegsetes tavades, uskumustes, keeles jne.)  Süvendatud tähelepanu pööratakse suurtele maailmausunditele. Teisel poolaastal käsitletakse olmekultuuri, looduse ja kultuuri seoseid, etiketti, mõjukamate riikide rahvuspühasid ja meediat. Eraldi tunnid on omakultuuri tutvustamiseks, ehkki see teema jookseb paralleelselt paljude teiste teemadega tunnist tundi. Samuti peab õpilane omandama kultuuriloo, ühiskonnaõpetuse ja antropoloogia alased põhimõisted, õppima üldistama, mõistma sallivuse ja arvamuspaljususe tähtsust tänapäeva ühiskonnas. Tunnid toimuvad peamiselt loengu ja arutelu vormis. 
         
        Meedia ja kultuur
        Meediakursus toimub läbi õppeaasta, 1 tund nädalas, kokku 35 tundi. Selle eesmärgiks on ärgitada gümnasiste ühiskonnas kaasa mõtlema, olema kriitiline ja konstruktiivne. Meediakursus aitab õpilastel hoida ennast kursis päevakajaliste sündmustega, õpetab nägema seoseid,  ära tundma poliitilisi tehnikaid (ka manipuleerimist), koguma, selekteerima ja analüüsima infot. Pidev meedia jälgimine õpetab eristama erinevaid infoallikaid usaldusväärsuse järgi, aitab taibata meedia toimimispõhimõtteid, arendab õpilaste avalike suhete alaseid oskuseid. Eraldi alavaldkonnana käsitletakse ajakirjanduseetikat ning inimese võimalust ennast soovimatu mainekujunduse eest kaitsta. Vähem tähelepanu pööratakse žanriõpetusele. Kursus on mõeldud toetama aja- ja kultuuuriloo ning ühsikonnaõpetuses käsitletavaid teemasid. Samuti aitab see valmistuda küpsuskirjandiks. Tunni käigus analüüsitakse eelmise nädala olulisemaid sündmusi ja meediakajastusi nii Eestis kui maailmas ning seondatakse neid üldkultuurilise taustaga. Metoodikatena kasutatakse erinevaid grupitöö vorme arutlusest ajurünnaku, viktoriini ja väitluseni. Iga õpilast hinnatakse ka individuaalselt faktipõhiste testidega (valikvastused). Kursuse läbimist mõõdetakse numbrilise koondhindega.
         
        Kõne, avalik esinemine ja näitleja meisterlikkus 
        Kursusel õpitakse kõne koostamist (tekstiteooria), eneseväljenduslikke ja lavastuslikke võtteid,
        kõnetehnikat ( hääl, intonatsioon ja diktsioon), eri laadi tekstide esitamist ja lavalist koostööd.
        Kursus sobib neile, kes ei pelga avalikke esinemisi või kes soovivad ennast selles vallas enesekindlamaks muuta.
        Samuti ei tohi kursusel osaleja karta kriitikat ega konkurentsi (olukorda, kus kahe võimaliku kandidaadi vahel
        valides otsustab õpetaja laval rakendada teist õpilast). Kursuse läbimiseks vajalikud arvestused sooritatakse
        erinevates tööülesannetes avalikel esinemistel ülekoolilistel sündmustel (ülesanded võivad seisneda näiteks ka
        helitehnilises vastutuses või valmisolekus peaesinejat dubleerida). Lisaks peab õpilane koostama õppeaasta jooksul
        kaks arvestuslikku kõnet, mis kantakse ette klassis. Kursus pole hindeline, vaid arvestuslik.
         

        Usundilugu
        Usundilugu tutvustab maailma suurimaid religioone läbi ajaloo ( nende tekkelugu, põhialused, kombestik, koht maailmas).
        Kursus toimub peamiselt loengu vormis,  mida mahukamate teemade puhul toetavad õpetaja poolt koostatud ja paljundatud lühikonspektid.
        Õpikut ega töövihikut kursuse vältel ei kasutata. Arvestused toimuvad valikvastustega testide näol ( 3- 5 õppeaastas),
        lisaks võib õpetaja arvestusliku tööna käsitleda kas arutlust või referaati. Kursuse eesmärgiks on avardada noorte silmaringi,
        õpetada mõistma ennast ja endast erinevaid, panna noori mõtlema igavikulistel teemadel ja väärtuste üle elus.
        Kursus pole hindeline, vaid arvestuslik.

        Riigikaitse õpetus
        Riigikaitseõpetus on valikaine, mille maht on kaks kursust, s.o 70 tundi. Üks kursus (35 tundi)
        moodustab teoreetilise osa ning teine kursus (35 tundi) on praktiline väljaõpe (võimaluse korral
        väljaõppekeskuses või välilaagris). 
        Praktiliste harjutuste, sh välilaagri korraldamise eelduseks on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine. 
        Riigikaitseõpetuse teoreetiline kursus algab ülevaatega Eesti sõjaajaloost, sõdade tekkeloost,
        põhjustest ja tagajärgedest. Omandatakse ülevaade tänapäeva ohtudest, kriisidest ja relvakonfliktidest ning rahvusvahelisest õigusest, sh sõjaõigusest. Teoreetilise kursusega omandatakse
        esmased teadmised Eesti riigikaitsest, riigikaitse juhtimisest ning eesmärkidest, kaitseväe ja 
        Kaitseliidu ülesehitusest, julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitseväeteenistusest. Käsitletakse
        rivikorra kujunemist ja kasutamist, erinevat tüüpi relvastuse arengut, tähendust ajaloos ja
        vajalikkust tänapäeval ning tutvutakse erinevate relvatüüpidega. Käsitletakse kodanikukaitse
        temaatikat ja esmaabi osutamist ning õpitakse looduses ilma abivahenditeta toime tulema.
        Õpitakse topograafiat, sh maastikul orienteerumist kaardi ja kompassiga, kaitseväe tegevuse mõju
        keskkonnale ning selle leevendamise võimalusi.
        Praktiline kursus keskendub üksikisiku oskuste harjutamisele erinevates olukordades. Relvaõppes
        käsitletakse esmalt ohutustehnikat ja laskmist mõjutavaid tegureid, järgnevad lasketehnika ja
        laskeasendite harjutamine. Relvaõpe lõpeb laskmisharjutustega. Riviõppes harjutatakse seisanguid,
        pöördeid, erinevaid liikumisviise, sh maastikul, ning erinevaid rännakuviise. Topograafia
        praktiliste harjutustega õpitakse kasutama topograafilist kaarti, mõõtkava ja leppemärke ning
        asimuudi võtmist kompassiga. Eraldi harjutatakse orienteerumist kompassi ja kaardiga ning muude
        positsioneerimissüsteemidega. Praktiline esmaabi hõlmab tegevuste järjekorra õppimist õnnetuspaigal ning elupäästvat ja jätkuvat esmaabi.
        Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse välilaagriga taotletakse, et õpilased omandavad praktilise
        kogemuse riigikaitse kursusel läbitud teoreetilistest teemadest üksikvõitleja oskuste tasemel.
        Harjutamise kaudu omandatakse ettekujutus üksikvõitleja oskustest, mis võimaldab tegutseda
        kriisiolukordades. Tugevneb õpilaste enesekindlus riigikaitselisi ülesandeid täites.
         
        Kehaline kasvatus
        Kirjeldus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa7.pdf#
         

        Spordifüsioloogia, sporditreeningu õpetus ja spordi alused
        Aine õpetamise eesmärk on anda ülevaade kehalise kasvatuse ja spordi osast kasvatusprotsessis ja kooli kehalise kasvatuse süsteemist.
        Antakse eelteadmisi spordi ja kehalise kasvatuse vahelistest seostest ja nende rollist kehaliselt haritud noorsoo kasvatamisel. Tutvustatakse kehalise kasvatuse ja spordi põhialuseid, selle arenguid ja perspektiive. Vaadeldakse tunni ülesehituse osasid ja nende erinevaid variante. Antakse praktilisi oskusi kehaliste harjutuste õpetamiseks.
        Spordifüsioloogia õpetamise peamine eesmärk on anda õpilastele süsteemne ülevaade inimese organismi talitlusest ja kehalise koormusega kohanemise põhilistest füsioloogilistest mehhanismidest.

        Elutalitlust käsitletakse raku, organi, organsüsteemi ja organismi kui terviku tasandil, vaadeldakse elutalitluse regulatsioonimehhanisme ning nende toimimist organismi kohanemisel kehaliste koormustega.
        Aine õpetamise peamine eesmärk on anda õpilastele süsteemne ülevaade inimese organismi talitlusest ja kehalise koormusega kohanemise põhilistest füsioloogilistest mehhanismidest.
        Elutalitlust käsitletakse raku, organi, organsüsteemi ja organismi kui terviku tasandil, vaadeldakse elutalitluse regulatsioonimehhanisme ning nende toimimist organismi kohanemisel kehaliste koormustega.
         

        Liikumine välistingimustes (spordilaager)
        Aine õpetamise eesmärk on anda teadmisi ja kogemusi spordilaagris treenimiseks ja laagri korraldamiseks.
        Antakse teoreetilised teadmised ja praktilised oskused laagritingimustes toimetulekuks.

        Esmaabi kursus
        Kursuse eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi
        ja eluohtlike haigusseisundite korral ning esmaabi osutamiseks. See kuidas toimime  esimestel minutitel pärast õnnetust otsustab kannatanu saatuse.
        Kursuse eduka läbimise korral  (testi sooritamisel) väljastatakse  õpilasele mootorsõiduki juhtimisõiguseks vajalik tunnistus.
        Õpetaja/ koolitaja: Talvi Helde
         
        Valikkursuse „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” kirjeldus
        Kursus on üles ehitatud õpilastele oluliste probleemide lahendamisele, mille vältel tehakse põhjendatud ja asjatundlikke otsuseid, arvestades loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi mõõtmeid.
        Lahutamatu osa kursusest on eksperimentaalsed tööd, mis modelleerivad nii reaalelu situatsioone kui on suunatud ka uute loodusteaduslike teadmiste omandamisele. Kursusel käsitletavad teemad jagunevad nelja valdkonda: keemia, bioloogia, füüsika ning geograafia.
        Kursuse teemad (5-6 teemat) valitakse koostöös õpilastega järgmiste hulgast:
        1.    Kliimamuutused: milline on Eesti tulevik?
        2.   Osooniaugud ja ultraviolettkiirgus: kas risk elule?
        3.    Toidulisandid: kas poolt või vastu?
        4.   Alternatiivsed energiaallikad: kas biodiisel on lahendus?
        5.   Liiklusõnnetused: kas libisemine, valesti valitud kiirus, joobes juhtimine või tehnoloogilised vead?
        6. Mürgised kemikaalid meie ümber: kui suur on risk?
        7.   Säästlik energiakasutus kodus: kas soojas ja pimedas või valges ja külmas?
        8.   Kas isetehtud seep on tänapäeva maailmas elujõuline?
        9.   Kosmosetehnoloogia kui teadmiste piiri nihutaja.
        10.  Satelliitkaugseire – võimalus looduskatastroofide ennetamiseks, monitoorimiseks ja likvideerimiseks (füüsika, geograafia)
        11.   Ravimid ja ravimikatsetused‐ kas doping on ravim? (bioloogia) 
        Kursuse lõpul õpilane:
        1)       leiab loodusteaduslikke probleeme sotsiaalse kandepinnaga argielusituatsioonidest;
        2)       teeb põhjendatud otsuseid, lahendades sotsiaal-teaduslikke probleeme;
        3)      väärtustab uurimisel põhinevat probleemide lahendamist;
        4)      on seesmiselt motiveeritud loodusteaduslikke teadmisi kogu elu täiendama;
        5)      mõistab teaduse ja tehnoloogia olemust ja kohta ühiskonnas ning suhestatust kooli loodusteaduslike õppeainetega;

         

        Vabaaine kursus

        AKG-s arvestatakse koolivälist õppe- ja huvitegevust õpilase õppekoormuse osana. Ülikooli teaduskoolis, spordiklubides või treeningutes osalemise puhul on aktsepteeritud valikaine ülekandmine juhul, kui klubid, treeningud vms omavad koolitusluba. Õpilane, kes läbib juhendatud kursuse väljaspool huvikooli või haridusasutust, esitab õppejuhile  koolivälise valikaine läbimise kinnitatud tunnistuse ja/või tõendi.
        Lisaks eespool kirjeldatule sobivad vabaaine kursustena ka:
        Õpilasesindus ja meeskonnatöö
        Kursus on mõeldud selge pilgu ja maailmast, eelkõige koolielust huvitatud noortele, kes soovivad arendada oma suhtlemis- ja enesejuhtimisoskust, kes soovivad parandada oma diktsiooni ja stressitaluvust, kes soovivad arendada oma enesekindlust ning hakkama saada oma emotsioonidega ja konfliktolukordade lahendamisega. Õpilane arendab oma meeskonnatöö oskust ja oskab suhelda erinevate inimestega.
        Kursuse tingimused: aktiivne osalemine AKG õpilasesinduse töös terve õppeaasta vältel, koolipere õiguste ja huvide kaitsmine ja edendamine läbi. Juhindumine kooli põhimäärusest, kodukorrast ja ÕE põhimäärusest. Õpilaste arvamuste esindamine ning koolielu omanäoliseks ja elavamaks muutmine. Õppeaasta jooksul ÕE liikmena osalemine vähemalt ühel õppenõukogu ja hoolekogu koosolekul.
        Meeskonnatöös osalemine ülekoolilise ürituse korraldamisel. Ideede ellu viimine, ühistegevuste korraldamine, initsiatiivi ülesnäitamine, tulemuste hindamine.
        Kvalifikatsiooni omandamise kursus
        Kursuse eesmärk on arendada õpilase eneseanalüüsioskust ning toetada õpilase koolivälist tegevust kvalifikatsiooni omandamisel. Õpilane oskab analüüsida iseennast ja õppeprotsessi kvalifikatsiooni omandamisel. Õpilane on teadlik oma tugevustest ja nõrkustest, õppeprotsessi ja enesearengut toetavatest ja takistavatest teguritest ning oskab näha ja rakendada alternatiivseid õppimis- ja tegutsemisviise soovitud eesmärgi saavutamiseks. Näiteks sobib selle kursuse alla mootorsõiduki juhiloa saamine jms. Kursuse arvestamiseks esitab õpilane õppejuhile kvalifikatsiooni tunnistuse.

         
         

        Otsing

        Viimased uudised

        03.02.2023   Õpilasliinid Karksi piirkonnas
        11.01.2023   Eelkool alustab
        04.11.2022   "Õppimine on põnev 2022"
        04.11.2022   Kingi koolile raamat
        21.10.2022   Sõpruskohtumine võrkpallis AKG vs MyFit Run Viljandi Spordiklubiga
        10.10.2022   Korvpalli sõpruskohtumine AKG vs. Abja
        29.09.2022   Tõrvikutega teatejooks 14. oktoober

        Kontakt

        A. Kitzbergi nim Gümnaasium

         Kooli tänav 1
        Karksi-Nuia 69104
        Viljandi maakond

         Sekretär 434 1108
        Spordikompleks 433 1525

         akg@akg.vil.ee

        Jälgi meid

        • rss uudisvoog
        • facebook
        Meie pildigalerii
        Stuudium
        Zone Webmail
        ZoneCloud
        Lehekülje sisujuht
        © 2017-2023 A. Kitzbergi nim Gümnaasium
        visuality