August Kitzbergi nimeline Gümnaasium
  • Üldinfo
    • Teated
    • Kontakt
      • Kooli andmed
      • Telefonid
      • Asukoha kaart
    • Koolist
      • Direktorid
      • Sümboolika
      • Õpetajad
      • Medalistid
    • Koolipere
      • Õpetajad e-aadressid
      • Abipersonal
    • Kooli vastuvõtu kord
    • 1.klassi vastuvõtt
    • 10.klassi vastuvõtt
      • 10.klassi eeltaotlus
      • Õppekorraldus gümnaasiumis
      • Valikkursuste kirjeldused
      • Nõustamine
    • Pikapäevarühma päevakava ja töökorraldus
    • Tugisüsteem
      • Sotsiaalpedagoog
      • Logopeed
      • Õpiabi õpetaja
      • Abiõpetaja
      • Kooliõde
    • Stuudium
    • Hoolekogu
    • Vilistlased
    • Mulgimaa tehnoloogia õppekeskus
  • Õppetöö
    • Stuudium
    • Põhimäärus
    • Ainekavad
    • Dokumendid
    • Õppetöö korraldus
    • Konsultatsiooniajad
    • Õppenõukogud
    • Huviringid
    • Õpilasesindus
    • Kalenderplaan
    • MS office 365
    • Rahulolu küsitlused
  • Huvitavat
    • Meie tegemised 2021/2022 õ.a.
    • Pildigalerii
    • MTÕK
    • AKG TV
    • Kuuldemängud
    • Aasta õpilase statuut
      • Aastaõpilased
    • Projektid
  • Spordikompleks
    • Ujula
    • Spordikompleksi lahtioleku ajad
    • Spordikompleksi ja rajatiste kasutuse hinnakiri
    • Spordikompleks ja sportimisvõimalused AKG-s
  • Kalenderplaan
  • MS Office 365

Valikkursuste kirjeldused

  • Teated
  • Kontakt
    • Koolist
      • Koolipere
        • Kooli vastuvõtu kord
        • 1.klassi vastuvõtt
        • 10.klassi vastuvõtt
          • 10.klassi eeltaotlus
          • Õppekorraldus gümnaasiumis
          • Valikkursuste kirjeldused
          • Nõustamine
        • Pikapäevarühma päevakava ja töökorraldus
        • Tugisüsteem
          • Stuudium
          • Hoolekogu
          • Vilistlased
          • Mulgimaa tehnoloogia õppekeskus

          Otsing

          Kasulik teada

          • Teated
          • Viited
          • QR info
          • 06.05.2022

            Maakonna põhikoolide KV võrkpallis

            {VAR:sisu}

            → Loe lähemalt
          • 09.03.2022

            Maanteejooks 09.aprill 2022

              Juhend:

            → Loe lähemalt
          • Kõik teated
          • Teadete arhiiv
          • client
          • client

          QR info

          Telefonid

          Direktor:  434 1046
          Sekretär:   434 1108
          Õppejuht:            434 1109 
          Sotsiaalpedagoog: 433 1106
          Spordikompleks:    433 1525
           
          Esileht / Üldinfo / 10.klassi vastuvõtt /Valikkursuste kirjeldused
          Elementide keemia
          Teemad
          1. Ainete ehitus
          Aatomi elektronkihid ja alakihid, elektronvalemid. Kokkuvõte keemilise sideme tüüpidest: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side, iooniline side, metalliline side, vesinikside.
          2. Tähtsamaid metalle ja nende ühendeid
          Metallide ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus: aktiivsed metallid (leelis- ja
          leelismuldmetallid), p-metallid (Al, Sn, Pb), tuntumad d-metallid (Fe, Cr, Cu, Ag, Zn, Hg); nende kasutamise valdkonnad.
          3. Tähtsamaid mittemetalle ja nende ühendeid
          Mittemetallide ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus: halogeenid, hapnik ja väävel, lämmastik ja fosfor, süsinik ja räni. Mittemetallide ja nende ühendite kasutamise valdkonnad. Mittemetallid ja nende ühendid looduses, sh elusorganismides. Süsiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli ringkäik looduses.
           
          Rakendusbioloogia
          Kursus tugineb bioloogia kohustuslikes kursustes saadud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes õpitavaga.
          Teemad
          1. Rakendusbioloogia suunad
          Ülevaade raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondadest ning meetoditest: meristeem paljundus, embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev rakuteraapia. Rakendusbioloogia seos säästva arenguga.
          2. Geenitehnoloogia
          Geenitehnoloogia rakendusvaldkonnad, selles kasutatavad meetodid. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga ning sellega seotud eetilis-moraalsed aspektid. Geneetiliselt modifitseeritud organismide kasutamine toiduks.
           
          Teistsugune füüsika 
          on lisakursus füüsikast, aga üldisemalt lihtsalt maailmast huvituvale
          õpilasele. Selle kursuse raames käsitletakse huvitavamaid, salapärasemaid või
          paradoksaalsemaid aspekte, mis seostuvad füüsika üldkursustes õpitutega. Käsitletakse
          relatiivsusteooriat, elementaarosakseste e maailma ehituskivide olemust, universiumi
          algust e suurt pauku ja teooriaid tema edasisest arengust. Samuti leiavad süvendatud
          käsitlust mõnevõrra maisemad füüsika üldkursusi täpsustavad küsimused.
           
          Füüsika ja tehnika
           kursuse raames saavad õpilased kokku puutuda sellega, mida
          paljuski peetakse füüsika põhieesmärgiks. Nimelt sellega, kuidas teadmised füüsikas
          meie praktilist elu paremaks ja mugavamaks muudavad. Seda nii ajalooliselt kui
          tänapäeval. Tutvutakse vedelike-gaaside omaduste-, soojusmasinate tööpõhimõtete-,
          mitmesuguste elektri kasutamisega seotud praktiliste probleemide-, pooljuhtelektroonika
          ja elektroonilise side aluste- ning optiliste seadmete ehituse algtõdedega.
           
          Rakenduste loomise ja programmeerimise alused
           kursus võimaldab õpilasel teha tutvust
          arvutile algoritmide loomise algtõdedega. Kursus on praktilise kallakuga. Kursuse käigus
          tutvutakse lihtsate objektorienteeritud- (nt Scratch) ja algoritmkeeltega (Basic), aga
          samuti C++ ja PHP keelte alustega. Kursuse käigus õpitakse ka rakenduse loomise
          kavandamist, ülesande planeerimist ja programmi hilisemat silumist. Kursuse käigus
          kirjutab iga õpilane valmis 3-4 praktilist rakendust.
           
          Robootika
          Robootika abil on võimalik siduda kõigi LTT (loodus- ja täppisteaduste) ala aineid. Praeguse 35-tunnise kava teemade kohta näidatakse iga teema seotust füüsika, matemaatika ja informaatikaga. Lisaks anname robootikaga ja tema käsitletava teema nähtustega seotud ingliskeelse terminoloogia. See on välja toodud sõnastikuna. Viimane tuleb kasuks, kui õppijad tahavad ise omal käel edasi tegutseda või ingliskeelset kirjandust näiteks referaadi kirjutamisel kasutada. Põhimõtteliselt on robootika abil võimalik siduda veel palju aineid, muusikaõpetusest kehalise kasvatuseni.
          Teemadeks:Robootika ajalugu, kasutamine igapäevaelus, programmeerimine, põhiterminid, näidisplatvormide tutvustus, ohutustehnika.
          Uuritakse mõisteid robot, robootika, manipulaator, mehhatroonika, andur, täitur ja kontroller . Lisaks suudavad õpilased peale peatüki läbimist otsustada mille järgi kuulub robot 1., 2. või 3. põlvkonda ning selgitada robotite ja inimeste vahelisi suhteid I.Asimovi seaduste kaudu.
          Robootika seosed: füüsika ja matemaatika (seoste loomine), bioloogia (võrdlus inimesega) informaatika ( programmeerimine, algoritmid).
           
          Valikkursus ARHITEKTUUR JA ELUKESKKOND
          “Meie vormime oma hooneid, aga pärast vormivad nemad meid”
          -Winston Churchill
          See valikkursus on põnev ja mitmekesine ruumi ja selle mõistmist käsitlev, vahetult igapäevase elukeskkonnaga seotud kursus, kus rõhk on inimese ja arhitektuuri suhtel.
          Arhitektuur on suurepärane platvorm, mis ühendab erinevate valdkondade teadmised, kombineerib need elulisel viisil ning õpetab mõistma üht meie igapäeva olulist osa – ruumi meie ümber ja funktsiooni selle sees.
          Läbiva kõrvalteemana tutvustatakse ka valdkonna tehnilist poolt: konstruktsiooni põhimõtteid, arhitektuuri sõltuvust kliimast, tootmistehnoloogiate arengut, materjale jm.
          Valikkursus on üles ehitatud nii, et alguses toimub huvi tekitamine näiteks mitmekesiste väikeste, lihtsate, ise kogetavate ülesannetega: toolil uute asendite leidmine, ühele ruutmeetrile mahtuvate inimeste arv, silma järgi mõõdetud meeter jne. Kursuse arenedes liigume ja otsime probleeme ruumis ja üritame neid aruteludega analüüsida (olulised ei ole faktiteadmised, vaid divergentne mõtlemine ja oskus luua seoseid erinevate valdkondade vahel). Õpitegevusteks on näiteks aerofotode järgi linna äraarvamine, mastaapide võrdlemine, virtuaalne õppekäik (Google Sreet View), koolimaja krundipiiri väljaselgitamine, arhitektuuriteemaliste videoklippide vaatamine, debatid, ruumianalüüs näiteks muusikavideos, lähimate ehitusmaterjali tootjate kaardistamine, materjalide tuvastamise õppekäik koolimajas, külaline (maastiku- või sisearhitekt) jne jne.
          Ruumiõppe etapid:
          1. Arutlemine (märkamine, eri vaatenurgad)
          2. Uurimine (taustainfo kogumine)
          3. Joonistamine (idee, vormistamine, esitlus)
          4. Ehitamine (erinevad materjalid, ehitusstiilid) NB! Protsess on olulisem kui lõpptulemus.
          Eesmärgid:
          - Suunata õpilasi märkama ja avastama erinevaid teemasid, mis kohtuvad inimese poolt loodud ruumis - arhitektuuris - ja arendama isiklikku, teadvustatud ja mõtestatud suhet oma igapäevase keskkonnaga;
          - Arendada õpilaste oskust märgata ruumilisi probleeme või küsimusi ja sõnastada või kujutada alternatiivseid lahendusi;
          - Julgustada  õpilasi  märkama  ruumi  ning  selle  nüansse tervikuna  - suunata neid kirjeldama ning seostama vorme ja funktsioone, ruumi kujundust ja meeleolu;
          - Väärtustada ruumilist mitmekesisust, jätkusuutlikke ja keskkonnasõbralikke lahendusi;
          - Suunata õpilasi mõistma kontseptsiooni loomise protsessi (idee läbimõtlemist);
          - Harjutada ruumi abstraheerimist, looma abstraktset ruumilist kompositsiooni, seda kirjeldada (mahud, suhted, avad, pinnad, valgus, vari jne);
          Tulemus
          - Õpilasel kujuneb arusaam ehitatud keskkonnast kui inimese vajadusi ja soove toetavast füüsilisest maailmast ning selle kujundamise põhimõtetest (lahendab ruumilisi probleeme, kasutades nii teaduslikku kui loovat mõtlemist ning oskab tuua näiteid inimese ja ruumi vastastikust mõjust);
          - Õpilane analüüsib ruumi inimesest lähtuvalt ja mõistab arhitektuuri elukeskkonnana, ühiskondliku protsessina ja kultuurivaldkonnana;
          - Õpilane abstraheerib keskkonda, ruumikasutust ja oma ideid ning esitab neid skeemidena, julgeb arutleda ja ka kritiseerida;
          - Õppekäik tunnustatud väliruumi või intejööri;
          - Näiteks koolihoovi kujundusidee;
          - Arhitektuuri esitamine skeemina, joonisena, render-pildina;
          - Õpilane avastab erinevaid kujutusstiile ja leiab enda jaoks põneva alateema (nt tehniline joonestamine, ulmearhitektuur vm)
          - Õpilane väljendab oma mõtteid graafiliselt nii käsitsi kui ka joonestamisprogrammis (ArchiCAD, AutoCAD);
          - Maketi tegemine;
          - 3D-mudeli loomine arvutis ja kolmemõõtmeliselt printimine;
          - Ettekanne tulevikusuundumusest arhitektuuris / ruumi muutvast visioonist.
           
          British culture and literature

          The course is for students who want to know more about the history, culture, society and literature of the British Isles. During this course, students will learn more about the different countries in Britain. Students also understand how these societies work, how they are governed and what their customs and traditions are. Students will get an overview of the British culture including theatre, cinema, music, sports and of course literature (well-known British writers and their works). We will also briefly look at their history and go through the main historical events which led to the formation of the United Kingdom we know nowadays.

          Kursus on mõeldud õpilastele, kes soovivad saada rohkem teadmisi Suurbritannia ajaloost, kultuurist, ühiskonnast ja kirjandusest. Kursuse jooksul käsitletakse kõiki Suurbritannia riike. Õpilased mõistavad, kuidas nende riikide ühiskonnad toimivad, kuidas neid valitsetakse ning millised on nende traditsioonid ja kombed. Õpilased saavad ülevaate kultuurist sh teater, kino, muusika, sport ja loomulikult kirjandus (tuntumad kirjanikud ja nende tööd). Samuti käime läbi tähtsamad ajaloolised võtmepunktid, mis viisid tänapäevase Ühendkuningriigi loomiseni.

          Majandus- ja ettevõtlusõpe jaguneb kaheks kursuseks:
          Majandusõpetus 1 kursus
          Ettevõtlusõpetus 1 kursus
          Majandus- ja ettevõtlusõpetuse õppimise eesmärgiks on omandada arusaamine ühiskonnas
          toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nende vastastikustest seostest nii üksiksiku, ettevõtte,
          riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seejuures arendatakse õpilastes ettevõtlikku ja keskkonda
          väärtustavat ning säästvat eluhoiakut, probleemide lahendamise ja uurimise oskusi.
          Kõik majandussüsteemid kasutavad oma tegevuseks erinevaid ressursse. Maailmas valitsev nappus
          sunnib riike, ettevõtteid ja inimesi tegema väga erinevaid valikuid ja otsuseid. Majandus- ja ettevõtlusõpetus aitavad paremini mõista inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid ning langetada
          õiglasemaid otsuseid. Õppides nägema keskkonna, inimese ja majanduselu vastastikuseid suhteid,
          näevad õpilased ka säästva eluviisi vajadust.
          Õpilased saavad teavet erinevate elukutsete, elukutsetele esitatavate nõuete ja õppimisvõimaluste
          kohta, õpivad koostama elulookirjeldust ning käituma töövestlustel. Õpitakse analüüsima tööturu
          nõudmisi ja pakkumisi, nägema ja hindama oma soove ning võimalusi. Elukutsevalikul õpitakse
          nägema töötaja rolli kõrval ka tööandja (ettevõtja) rolli.
          Majandusõpetuse läbimisel omandavad õpilased oskuse otsida, kasutada, analüüsida ja hinnata
          mitmesuguseid statistilisi materjale ning kasutada infotehnoloogilisi vahendeid. Õpitav materjal
          esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ja õpilase igapäevaeluga ning majanduses toimuvaga
          seostatult. 
          Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega, tuginedes matemaatika-,
          geograafia- ja ajalooteadmistele ning toetades ühiskonna- ja inimeseõpetuse õppimist.
          Õpilasfirma rakendamiseks on vajalik õpetajal läbida eelnev koolitus.
           
          Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat
          Valikkursus koosneb üheksast teemast: esiaeg ja tsivilisatsioonide teke,  Egiptus, Mesopotaamia ja Ees-Aasia, Kreeta-Mükeene, India, Hiina, Ameerika, Araabia maad, Aafrika tsivilisatsioonid. Gümnaasiumi lõpetaja iseloomustab ja võrdleb väljaspool Euroopat asuvate tsivilisatsioonide ühiskonda, kultuuri ja vaimulaadi ning mõistab ajaloolise arengu järjepidevust, väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja teadvustab oma rolli kultuuripärandi säilitajana, analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ning
          Väärtushinnangutele, analüüsib ja võrdleb tsivilisatsioone Euroopas ning väljaspool Euroopat, toob esile sarnasusi ja erinevusi ning leiab näiteid vastastikuste mõjude kohtav  tsivilisatsioonide arengus, kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja - protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.
          Kursus toetab  üldajaloo kursust. Kuid erinevalt põhikursustest töötatakse rohkem lisamaterjalidega, vaadatakse filme, kasutatakse IKT-vahendeid.
           
           
          Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse
          Filosoofiaõppe tuumaks on käsitleda arutlusteemasid filosoofilistest küsimustest filosoofilise mõtlemise vahenditega ning anda selle käigus ülevaade filosoofia ainevaldkonnast. Õppeaine on moodustatud kolmest peamisest käsitlusalast: 1) filosoofia ainevaldkond, 2) filosoofiline mõtlemine ja 3) arutlusteemad filosoofilistest küsimustest. Filosoofia ainevaldkonna raames käsitletakse filosoofia mõisteid, valdkondi, harusid, ajalugu ja rolli teaduste seas. Filosoofilise mõtlemise tehnikaid harjutatakse nende korrektse rakendamise kaudu suulises ja kirjalikus vormis.  Filosoofia õppeainega lõimitakse nii õppesisu kui ka õppetegevusi õppekava eri ainetest.
           
          Tänapäeva filosoofilised küsimused
          Kursus süvendab esimeses kursuses omandatud põhioskusi, pöörates tähelepanu teadmisviiside, väärtuste ning ühiskonna ja keskkonna filosoofilisele käsitlemisele. Esimese kursuse läbimine on teisel kursusel osalemise eeldus, sest eeldatakse filosoofilise mõtlemise põhioskuste valdamist.
          Gümnaasiumi filosoofiaõpetusega taotletakse, et õpilane tunneb ära filosoofilisi küsimusi, teab nende eri lahendusi ja mõistab filosoofia ainevaldkonna loomust, koostab korrektseid arutluskäike, mõtestab lahti teiste omi ning rakendab seejuures filosoofilise mõtlemise tehnikaid,  mõtestab oma kogemusest lähtuvalt teaduse ja teadmisviiside ning isiklike ja ühiskondlike väärtustega seotud filosoofilisi küsimusi, iseloomustab filosoofia ajaloo perioode mõningate olulisemate käsitluste, mõistete ja autorite kaudu, mõtestab oma teadvat, tunnetavat ja väärtustavat külge õppeaines omandatu valguses.
           
          Kultuurilugu
           Kultuuriloo tunnis leiavad käsitlemist erinevad maailmavaated, ühiskonnakorraldused ja usundid. Õppetöö on üles ehitatud inimajaloo kronoloogiat silmas pidades, kuid oluline osa on ka seoste leidmisel. Näiteks algkultuuride animismi õppides saavad õpilased põgusa ülevaate selle ilmingutest tänapäeval (nii praeguseni algkultuuri tasemele jäänud ühiskonnad kui animistlikud pärandid kaasaegsetes tavades, uskumustes, keeles jne.)  Süvendatud tähelepanu pööratakse suurtele maailmausunditele. Teisel poolaastal käsitletakse olmekultuuri, looduse ja kultuuri seoseid, etiketti, mõjukamate riikide rahvuspühasid ja meediat. Eraldi tunnid on omakultuuri tutvustamiseks, ehkki see teema jookseb paralleelselt paljude teiste teemadega tunnist tundi. Samuti peab õpilane omandama kultuuriloo, ühiskonnaõpetuse ja antropoloogia alased põhimõisted, õppima üldistama, mõistma sallivuse ja arvamuspaljususe tähtsust tänapäeva ühiskonnas. Tunnid toimuvad peamiselt loengu ja arutelu vormis. 
           
          Meedia ja kultuur
          Meediakursus toimub läbi õppeaasta, 1 tund nädalas, kokku 35 tundi. Selle eesmärgiks on ärgitada gümnasiste ühiskonnas kaasa mõtlema, olema kriitiline ja konstruktiivne. Meediakursus aitab õpilastel hoida ennast kursis päevakajaliste sündmustega, õpetab nägema seoseid,  ära tundma poliitilisi tehnikaid (ka manipuleerimist), koguma, selekteerima ja analüüsima infot. Pidev meedia jälgimine õpetab eristama erinevaid infoallikaid usaldusväärsuse järgi, aitab taibata meedia toimimispõhimõtteid, arendab õpilaste avalike suhete alaseid oskuseid. Eraldi alavaldkonnana käsitletakse ajakirjanduseetikat ning inimese võimalust ennast soovimatu mainekujunduse eest kaitsta. Vähem tähelepanu pööratakse žanriõpetusele. Kursus on mõeldud toetama aja- ja kultuuuriloo ning ühsikonnaõpetuses käsitletavaid teemasid. Samuti aitab see valmistuda küpsuskirjandiks. Tunni käigus analüüsitakse eelmise nädala olulisemaid sündmusi ja meediakajastusi nii Eestis kui maailmas ning seondatakse neid üldkultuurilise taustaga. Metoodikatena kasutatakse erinevaid grupitöö vorme arutlusest ajurünnaku, viktoriini ja väitluseni. Iga õpilast hinnatakse ka individuaalselt faktipõhiste testidega (valikvastused). Kursuse läbimist mõõdetakse numbrilise koondhindega.
           
          Kõne, avalik esinemine janäitleja meisterlikkus 
          Kursusel õpitakse kõne koostamist (tekstiteooria), eneseväljenduslikke ja lavastuslikke võtteid,
          kõnetehnikat ( hääl, intonatsioon ja diktsioon), eri laadi tekstide esitamist ja lavalist koostööd.
          Kursus sobib neile, kes ei pelga avalikke esinemisi või kes soovivad ennast selles vallas enesekindlamaks muuta.
          Samuti ei tohi kursusel osaleja karta kriitikat ega konkurentsi (olukorda, kus kahe võimaliku kandidaadi vahel
          valides otsustab õpetaja laval rakendada teist õpilast). Kursuse läbimiseks vajalikud arvestused sooritatakse
          erinevates tööülesannetes avalikel esinemistel ülekoolilistel sündmustel (ülesanded võivad seisneda näiteks ka
          helitehnilises vastutuses või valmisolekus peaesinejat dubleerida). Lisaks peab õpilane koostama õppeaasta jooksul
          kaks arvestuslikku kõnet, mis kantakse ette klassis. Kursus pole hindeline, vaid arvestuslik.
           

          Usundilugu
          Usundilugu tutvustab maailma suurimaid religioone läbi ajaloo ( nende tekkelugu, põhialused, kombestik, koht maailmas).
          Kursus toimub peamiselt loengu vormis,  mida mahukamate teemade puhul toetavad õpetaja poolt koostatud ja paljundatud lühikonspektid.
          Õpikut ega töövihikut kursuse vältel ei kasutata. Arvestused toimuvad valikvastustega testide näol ( 3- 5 õppeaastas),
          lisaks võib õpetaja arvestusliku tööna käsitleda kas arutlust või referaati. Kursuse eesmärgiks on avardada noorte silmaringi,
          õpetada mõistma ennast ja endast erinevaid, panna noori mõtlema igavikulistel teemadel ja väärtuste üle elus.
          Kursus pole hindeline, vaid arvestuslik.

           
          Riigikaitse õpetus
          Riigikaitseõpetus on valikaine, mille maht on kaks kursust, s.o 70 tundi. Üks kursus (35 tundi)
          moodustab teoreetilise osa ning teine kursus (35 tundi) on praktiline väljaõpe (võimaluse korral
          väljaõppekeskuses või välilaagris). 
          Praktiliste harjutuste, sh välilaagri korraldamise eelduseks on teoreetilise kursuse vastava osa läbimine. 
          Riigikaitseõpetuse teoreetiline kursus algab ülevaatega Eesti sõjaajaloost, sõdade tekkeloost,
          põhjustest ja tagajärgedest. Omandatakse ülevaade tänapäeva ohtudest, kriisidest ja relvakonfliktidest ning rahvusvahelisest õigusest, sh sõjaõigusest. Teoreetilise kursusega omandatakse
          esmased teadmised Eesti riigikaitsest, riigikaitse juhtimisest ning eesmärkidest, kaitseväe ja 
          Kaitseliidu ülesehitusest, julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitseväeteenistusest. Käsitletakse
          rivikorra kujunemist ja kasutamist, erinevat tüüpi relvastuse arengut, tähendust ajaloos ja
          vajalikkust tänapäeval ning tutvutakse erinevate relvatüüpidega. Käsitletakse kodanikukaitse
          temaatikat ja esmaabi osutamist ning õpitakse looduses ilma abivahenditeta toime tulema.
          Õpitakse topograafiat, sh maastikul orienteerumist kaardi ja kompassiga, kaitseväe tegevuse mõju
          keskkonnale ning selle leevendamise võimalusi.
          Praktiline kursus keskendub üksikisiku oskuste harjutamisele erinevates olukordades. Relvaõppes
          käsitletakse esmalt ohutustehnikat ja laskmist mõjutavaid tegureid, järgnevad lasketehnika ja
          laskeasendite harjutamine. Relvaõpe lõpeb laskmisharjutustega. Riviõppes harjutatakse seisanguid,
          pöördeid, erinevaid liikumisviise, sh maastikul, ning erinevaid rännakuviise. Topograafia
          praktiliste harjutustega õpitakse kasutama topograafilist kaarti, mõõtkava ja leppemärke ning
          asimuudi võtmist kompassiga. Eraldi harjutatakse orienteerumist kompassi ja kaardiga ning muude
          positsioneerimissüsteemidega. Praktiline esmaabi hõlmab tegevuste järjekorra õppimist õnnetuspaigal ning elupäästvat ja jätkuvat esmaabi.
          Gümnaasiumi riigikaitseõpetuse välilaagriga taotletakse, et õpilased omandavad praktilise
          kogemuse riigikaitse kursusel läbitud teoreetilistest teemadest üksikvõitleja oskuste tasemel.
          Harjutamise kaudu omandatakse ettekujutus üksikvõitleja oskustest, mis võimaldab tegutseda
          kriisiolukordades. Tugevneb õpilaste enesekindlus riigikaitselisi ülesandeid täites.

           

          Kehaline kasvatus
          Kirjeldus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa7.pdf#
           
          Spordifüsioloogia
          Aine õpetamise peamine eesmärk on anda õpilastele süsteemne ülevaade inimese organismi talitlusest ja kehalise koormusega kohanemise põhilistest füsioloogilistest mehhanismidest.
          Elutalitlust käsitletakse raku, organi, organsüsteemi ja organismi kui terviku tasandil, vaadeldakse elutalitluse regulatsioonimehhanisme ning nende toimimist organismi kohanemisel kehaliste koormustega.
           
           Esmaabi kursus
          Kursuse eesmärk on põhiteadmiste ja praktiliste oskuste andmine kannatanu elu päästmiseks õnnetusjuhtumi
          ja eluohtlike haigusseisundite korral ning esmaabi osutamiseks. See kuidas toimime  esimestel minutitel pärast õnnetust otsustab kannatanu saatuse.
          Kursuse eduka läbimise korral  (testi sooritamisel) väljastatakse  õpilasele mootorsõiduki juhtimisõiguseks vajalik tunnistus.
          Õpetaja/ koolitaja: Talvi Helde
           
          Valikkursuse „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” kirjeldus
          Kursus on üles ehitatud õpilastele oluliste probleemide lahendamisele, mille vältel tehakse põhjendatud ja asjatundlikke otsuseid, arvestades loodusteaduslikke, tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi mõõtmeid.
          Lahutamatu osa kursusest on eksperimentaalsed tööd, mis modelleerivad nii reaalelu situatsioone kui on suunatud ka uute loodusteaduslike teadmiste omandamisele. Kursusel käsitletavad teemad jagunevad nelja valdkonda: keemia, bioloogia, füüsika ning geograafia.
          Kursuse teemad (5-6 teemat) valitakse koostöös õpilastega järgmiste hulgast:
          1.    Kliimamuutused: milline on Eesti tulevik?
          2.   Osooniaugud ja ultraviolettkiirgus: kas risk elule?
          3.    Toidulisandid: kas poolt või vastu?
          4.   Alternatiivsed energiaallikad: kas biodiisel on lahendus?
          5.   Liiklusõnnetused: kas libisemine, valesti valitud kiirus, joobes juhtimine või tehnoloogilised vead?
          6. Mürgised kemikaalid meie ümber: kui suur on risk?
          7.   Säästlik energiakasutus kodus: kas soojas ja pimedas või valges ja külmas?
          8.   Kas isetehtud seep on tänapäeva maailmas elujõuline?
          9.   Kosmosetehnoloogia kui teadmiste piiri nihutaja.
          10.  Satelliitkaugseire – võimalus looduskatastroofide ennetamiseks, monitoorimiseks ja likvideerimiseks (füüsika, geograafia)
          11.   Ravimid ja ravimikatsetused‐ kas doping on ravim? (bioloogia) 
          Kursuse lõpul õpilane:
          1)       leiab loodusteaduslikke probleeme sotsiaalse kandepinnaga argielusituatsioonidest;
          2)       teeb põhjendatud otsuseid, lahendades sotsiaal-teaduslikke probleeme;
          3)      väärtustab uurimisel põhinevat probleemide lahendamist;
          4)      on seesmiselt motiveeritud loodusteaduslikke teadmisi kogu elu täiendama;
          5)      mõistab teaduse ja tehnoloogia olemust ja kohta ühiskonnas ning suhestatust kooli loodusteaduslike õppeainetega;

           

          Vabaaine kursus
          Kursust saab omandada läbi huvialakoolide (spordikool, kunstikool, muusikakool või muu huvialane tegevus,
          mis on kokku lepitud kooliga).  E-kursus või teaduskoolikursus koostöös kõrgkoolidega.
          Kursuse maht peab olema vähemalt 35 tundi.
           
          KBF praktiline loodusteadus (teadusring)
          Pole kahtlustki, et loodus on üks parimaid õpetajaid. Gümnaasiumi valikkursuse KBF (keemia-bioloogia-füüsika) raames uuritakse ja kirjeldatakse looduses toimuvaid nähtusi läbi eksperimentide, kuid ei unustata ära ka katsete analüüsimist ja järelduste tegemist.
          Kursuse kavasse kuulub ka ettevalmistus teadusteatri etenduse süžee koostamiseks ja katsete ettevalmistamiseks ning läbimängimiseks. Arendame seejuures nii loodusteaduslikku kirjaoskust kui esinemise- ja eneseväljendusoskust. Teadusteatri etendust mängitakse publiku ees läbi, võimalusel ka Teadusteatrite festivalil.
          KBF valikkursus toetab ja aitab hästi kinnistada põhikursustes omandatud keemia, bioloogia ja füüsika teadmisi. 
           

          Otsing

          Viimased uudised

          06.05.2022   Maakonna põhikoolide KV võrkpallis
          09.03.2022   Maanteejooks 09.aprill 2022
          09.03.2022   Kevadvõistlus ujumises 26.03
          18.02.2022   Viljandimaa MV võrkpallis
          11.02.2022   II koht matemaatikaolümpiaadil
          21.01.2022   Digikoristusnädal 24.-31.01
          11.01.2022   Eelkool algab 08.02

          Kontakt

          A. Kitzbergi nim Gümnaasium

           Kooli tänav 1
          Karksi-Nuia 69104
          Viljandi maakond

           Sekretär 434 1108
          Spordikompleks 433 1525

           akg@akg.vil.ee

          Jälgi meid

          • rss uudisvoog
          • facebook
          Meie pildigalerii
          Stuudium
          Zone Webmail
          ZoneCloud
          Lehekülje sisujuht
          © 2017-2022 A. Kitzbergi nim Gümnaasium
          visuality