Valikkursuste kirjeldused

Geoinformaatika

Geoinformaatika kursuse eesmärgiks on aidata õppijail avastada enda jaoks ruumi mõistmise mõnu. Ruum ei ole homogeenne, ruumi omadused (läbitavus, kasutatavus mingiks otstarbeks, mõju meie tervisele jmt) on erinevad ja muutuvad ajas. Muutub ka meie suutlikkus seda ruumi tarbida. Selle osaga ruumist, mis on seotud Maa pinnaga, tegelebki geoinformaatika.

Valikkursus on orienteeritud praktilisele tegevusele ja arvuti kasutamise oskuse arendamisele. Kursuse raames valmistavad õpilased teemakaarte nii Eesti kui ka maailma kohta ning analüüsivad neid. Ruumiandmete ja kaartidega töötades arenevad õpilaste matemaatilise ja ruumilise mõtlemise ning kaartide lugemise ja tõlgendamise oskused; ühtlasi saadakse algteadmised ruumi planeerimisest. GISi analüüsides omandavad õpilased lisaks majanduse ja sotsioloogia põhitõdesid.

Kursuse lõpuks:

- omad ülevaadet ning oskad kasutada "Geoinformaatika" valikkursuse õppematerjale;

- tunned geoinformaatika uurimisvaldkonna põhilisi käsitlusi ja mõisteid;

- tead olulisemaid ruumiandmete allikaid Eestis ja maailmas;

- oskad iseseisvalt luua ja koguda ruumiandmeid ja hinnata nende usaldusväärsust;

- tunned enamlevinuid ruumiandmete struktuure ja oskad neid kasutada ülesannete lahendamisel;

- tead ja oskad rakendada ruumianalüüsi meetodeid;

- tunned GIS-programmide üldist loogikat ja oskad mõnda neist kasutada geoinformaatilise analüüsi läbiviimiseks;

- oskad ruumianalüüsi tulemusi vormistada ja neid tõlgendada;

 

Elu keemia

Keemia valikkursus „Elu keemia” tugineb gümnaasiumi kohustuslikes keemiakursustes omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning lõimub tihedalt gümnaasiumi bioloogias õpitavaga. 

Teemad: 

1) Biomolekulide ehitus ja tähtsus  organismis (valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped)

2) Metabolismi skeemid. Ensüümkatalüüs (metabolismi skeemid: glükolüüs, tsitraaditsükkel, hingamisahel, ettekujutus biosünteesist.)

3) Ainevahetuse energeetika (energia saamine, fotosüntees)

4) Keemiline info looduses ( hormoonid, feromoonid jne)

 

Elementide keemia

Teemad

1. Ainete ehitus

Aatomi elektronkihid ja alakihid, elektronvalemid. Kokkuvõte keemilise sideme tüüpidest: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side, iooniline side, metalliline side, vesinikside.

2. Tähtsamaid metalle ja nende ühendeid

Metallide ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus: aktiivsed metallid (leelis- ja

leelismuldmetallid), p-metallid (Al, Sn, Pb), tuntumad d-metallid (Fe, Cr, Cu, Ag, Zn, Hg); nende kasutamise valdkonnad.

3. Tähtsamaid mittemetalle ja nende ühendeid

Mittemetallide ja nende ühendite omaduste võrdlev iseloomustus: halogeenid, hapnik ja väävel, lämmastik ja fosfor, süsinik ja räni. Mittemetallide ja nende ühendite kasutamise valdkonnad. Mittemetallid ja nende ühendid looduses, sh elusorganismides. Süsiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli ringkäik looduses.

 

Rakendusbioloogia

Kursus tugineb bioloogia kohustuslikes kursustes saadud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning seostub gümnaasiumi keemias, geograafias, füüsikas, matemaatikas ja teistes õppeainetes õpitavaga.

Teemad

1. Rakendusbioloogia suunad

Ülevaade raku- ja embrüotehnoloogia tegevusvaldkondadest ning meetoditest: meristeem paljundus, embrüosiirdamine, kloonimine, tüvirakkudel põhinev rakuteraapia. Rakendusbioloogia seos säästva arenguga.

2. Geenitehnoloogia

Geenitehnoloogia rakendusvaldkonnad, selles kasutatavad meetodid. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel, sellega kaasnevad riskid. Geenitehnoloogia seos meditsiiniga ning sellega seotud eetilis-moraalsed aspektid. Geneetiliselt modifitseeritud organismide kasutamine toiduks.

 

Teistsugune füüsika 

on lisakursus füüsikast, aga üldisemalt lihtsalt maailmast huvituvale

õpilasele. Selle kursuse raames käsitletakse huvitavamaid, salapärasemaid või

paradoksaalsemaid aspekte, mis seostuvad füüsika üldkursustes õpitutega. Käsitletakse

relatiivsusteooriat, elementaarosakseste e maailma ehituskivide olemust, universiumi

algust e suurt pauku ja teooriaid tema edasisest arengust. Samuti leiavad süvendatud

käsitlust mõnevõrra maisemad füüsika üldkursusi täpsustavad küsimused.

 

Füüsika ja tehnika

 kursuse raames saavad õpilased kokku puutuda sellega, mida

paljuski peetakse füüsika põhieesmärgiks. Nimelt sellega, kuidas teadmised füüsikas

meie praktilist elu paremaks ja mugavamaks muudavad. Seda nii ajalooliselt kui

tänapäeval. Tutvutakse vedelike-gaaside omaduste-, soojusmasinate tööpõhimõtete-,

mitmesuguste elektri kasutamisega seotud praktiliste probleemide-, pooljuhtelektroonika

ja elektroonilise side aluste- ning optiliste seadmete ehituse algtõdedega.

 

 

Rakenduste loomise ja programmeerimise

 kursus võimaldab õpilasel teha tutvust

arvutile algoritmide loomise algtõdedega. Kursus on praktilise kallakuga. Kursuse käigus

tutvutakse lihtsate objektorienteeritud- (nt Scratch) ja algoritmkeeltega (Basic), aga

samuti C++ ja PHP keelte alustega. Kursuse käigus õpitakse ka rakenduse loomise

kavandamist, ülesande planeerimist ja programmi hilisemat silumist. Kursuse käigus

kirjutab iga õpilane valmis 3-4 praktilist rakendust.

 

Robootika

Robootika abil on võimalik siduda kõigi LTT (loodus- ja täppisteaduste) ala aineid. Praeguse 35-tunnise kava teemade kohta näidatakse iga teema seotust füüsika, matemaatika ja informaatikaga. Lisaks anname robootikaga ja tema käsitletava teema nähtustega seotud ingliskeelse terminoloogia. See on välja toodud sõnastikuna. Viimane tuleb kasuks, kui õppijad tahavad ise omal käel edasi tegutseda või ingliskeelset kirjandust näiteks referaadi kirjutamisel kasutada. Põhimõtteliselt on robootika abil võimalik siduda veel palju aineid, muusikaõpetusest kehalise kasvatuseni.

 

 

Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat

Valikkursus koosneb üheksast teemast: esiaeg ja tsivilisatsioonide teke,  Egiptus, Mesopotaamia ja Ees-Aasia, Kreeta-Mükeene, India, Hiina, Ameerika, Araabia maad, Aafrika tsivilisatsioonid. Gümnaasiumi lõpetaja iseloomustab ja võrdleb väljaspool Euroopat asuvate tsivilisatsioonide ühiskonda, kultuuri ja vaimulaadi ning mõistab ajaloolise arengu järjepidevust, väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja teadvustab oma rolli kultuuripärandi säilitajana, analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ning

Väärtushinnangutele, analüüsib ja võrdleb tsivilisatsioone Euroopas ning väljaspool Euroopat, toob esile sarnasusi ja erinevusi ning leiab näiteid vastastikuste mõjude kohtav  tsivilisatsioonide arengus, kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja - protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, suudab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.

Kursus toetab  üldajaloo kursust. Kuid erinevalt põhikursustest töötatakse rohkem lisamaterjalidega, vaadatakse filme, kasutatakse IKT-vahendeid.

 

Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu

Valikkursus koosneb seitsmest teemast: 

1. Euroopa rahvastik, majandus ja kommunikatsioon 

2. Prantsusmaa

3. Suurbritannia

4. Saksamaa

5. Skandinaavia

6. Bütsants ja Venemaa

7. Ameerika Ühendriigid

Nimetatud riikide puhul käsitletakse keskaja ning uusaja vältel aset leidnud sündmusi ja protsesse. 

Gümnaasiumi lõpetaja  eristab Euroopa kultuuriareaale, selgitab nende eripära kujunemise põhjusi ja ajaloolisi tagamaid ning tähtsust Euroopa ajaloo kujunemisel ja seoseid tänapäevaga, analüüsib Euroopa riikide ühiskonda, kultuuri ja vaimulaadi, arengu sarnasusi ja erinevusi, vastastikuseid seoseid ning ajaloolise arengu järjepidevust, tunneb Ameerika Ühendriikide ajaloo põhijooni ning selle seost Euroopa ajalooga,  analüüsib Euroopa ajaloo mõju Eestile ning seostab Eesti ajalugu Euroopa ajaloo üldiste protsessidega poliitikas, majanduses ja kultuuris, väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning teadvustab oma rolli kultuurikandjana ja kultuuripärandi säilitajana, analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste muutuste mõju inimeste eluviisile ja väärtushinnangutele; analüüsib riikidevahelist koostööd ning konfliktide lahendamise viise,  kasutab erinevaid teabeallikaid, sh ajalookaarte ja seisukohti, mõistab ajaloosündmuste ja - protsesside erineva tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või käsitluse usaldusväärsust, rekonstrueerib minevikus elanud inimeste elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning võttes arvesse ajastu eripära.

Kursus toetab  läbitavaid üldajaloo kursusi. Kuid erinevalt põhikursustest töötatakse rohkem lisamaterjalidega, vaadatakse filme, kasutatakse IKT-vahendeid.

 

Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse

Filosoofiaõppe tuumaks on käsitleda arutlusteemasid filosoofilistest küsimustest filosoofilise mõtlemise vahenditega ning anda selle käigus ülevaade filosoofia ainevaldkonnast. Õppeaine on moodustatud kolmest peamisest käsitlusalast: 1) filosoofia ainevaldkond, 2) filosoofiline mõtlemine ja 3) arutlusteemad filosoofilistest küsimustest. Filosoofia ainevaldkonna raames käsitletakse filosoofia mõisteid, valdkondi, harusid, ajalugu ja rolli teaduste seas. Filosoofilise mõtlemise tehnikaid harjutatakse nende korrektse rakendamise kaudu suulises ja kirjalikus vormis.  Filosoofia õppeainega lõimitakse nii õppesisu kui ka õppetegevusi õppekava eri ainetest.

 

Tänapäeva filosoofilised küsimused

Kursus süvendab esimeses kursuses omandatud põhioskusi, pöörates tähelepanu teadmisviiside, väärtuste ning ühiskonna ja keskkonna filosoofilisele käsitlemisele. Esimese kursuse läbimine on teisel kursusel osalemise eeldus, sest eeldatakse filosoofilise mõtlemise põhioskuste valdamist.

Gümnaasiumi filosoofiaõpetusega taotletakse, et õpilane tunneb ära filosoofilisi küsimusi, teab nende eri lahendusi ja mõistab filosoofia ainevaldkonna loomust, koostab korrektseid arutluskäike, mõtestab lahti teiste omi ning rakendab seejuures filosoofilise mõtlemise tehnikaid,  mõtestab oma kogemusest lähtuvalt teaduse ja teadmisviiside ning isiklike ja ühiskondlike väärtustega seotud filosoofilisi küsimusi, iseloomustab filosoofia ajaloo perioode mõningate olulisemate käsitluste, mõistete ja autorite kaudu, mõtestab oma teadvat, tunnetavat ja väärtustavat külge õppeaines omandatu valguses.

 

Kultuurilugu

 Kultuuriloo tunnis leiavad käsitlemist erinevad maailmavaated, ühiskonnakorraldused ja usundid. Õppetöö on üles ehitatud inimajaloo kronoloogiat silmas pidades, kuid oluline osa on ka seoste leidmisel. Näiteks algkultuuride animismi õppides saavad õpilased põgusa ülevaate selle ilmingutest tänapäeval (nii praeguseni algkultuuri tasemele jäänud ühiskonnad kui animistlikud pärandid kaasaegsetes tavades, uskumustes, keeles jne.)  Süvendatud tähelepanu pööratakse suurtele maailmausunditele. Teisel poolaastal käsitletakse olmekultuuri, looduse ja kultuuri seoseid, etiketti, mõjukamate riikide rahvuspühasid ja meediat. Eraldi tunnid on omakultuuri tutvustamiseks, ehkki see teema jookseb paralleelselt paljude teiste teemadega tunnist tundi. Samuti peab õpilane omandama kultuuriloo, ühiskonnaõpetuse ja antropoloogia alased põhimõisted, õppima üldistama, mõistma sallivuse ja arvamuspaljususe tähtsust tänapäeva ühiskonnas. Tunnid toimuvad peamiselt loengu ja arutelu vormis. 

 

Meedia

Meediakursus toimub läbi õppeaasta, 1 tund nädalas, kokku 35 tundi. Selle eesmärgiks on ärgitada gümnasiste ühiskonnas kaasa mõtlema, olema kriitiline ja konstruktiivne. Meediakursus aitab õpilastel hoida ennast kursis päevakajaliste sündmustega, õpetab nägema seoseid,  ära tundma poliitilisi tehnikaid (ka manipuleerimist), koguma, selekteerima ja analüüsima infot. Pidev meedia jälgimine õpetab eristama erinevaid infoallikaid usaldusväärsuse järgi, aitab taibata meedia toimimispõhimõtteid, arendab õpilaste avalike suhete alaseid oskuseid. Eraldi alavaldkonnana käsitletakse ajakirjanduseetikat ning inimese võimalust ennast soovimatu mainekujunduse eest kaitsta. Vähem tähelepanu pööratakse žanriõpetusele. Kursus on mõeldud toetama aja- ja kultuuuriloo ning ühsikonnaõpetuses käsitletavaid teemasid. Samuti aitab see valmistuda küpsuskirjandiks. Tunni käigus analüüsitakse eelmise nädala olulisemaid sündmusi ja meediakajastusi nii Eestis kui maailmas ning seondatakse neid üldkultuurilise taustaga. Metoodikatena kasutatakse erinevaid grupitöö vorme arutlusest ajurünnaku, viktoriini ja väitluseni. Iga õpilast hinnatakse ka individuaalselt faktipõhiste testidega (valikvastused). Kursuse läbimist mõõdetakse numbrilise koondhindega.

 

Kõne ja väitlus

Suulise tekstiloome kursus keskendub suulise eneseväljenduse, eesmärgistatud kuulamise ja argumenteeritud esinemise ning tagasiside arendamisele. Kursuse lõpul õpilane tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, kõne liike, avalikule esinemisele esitatavaid nõudmisi, argumenteerib veenvalt ja oskab kaitsta oma seisukohti,  moodustab ja esitab teemakohaseid küsimusi, koostab ning esitab eri liiki kõnesid, jälgib tolerantselt ja kriitiliselt diskussiooni ning annab tagasisidet.

 

Inimene ja õigus

Kursus on oma struktuurilt üles ehitatud Eesti õigussüsteemi ja selle ajalugu arvestades. Kursusalgab õiguse olemuse ja ajaloo tutvustusega ning käsitleb seejärel Eesti õigussüsteemi ja -korraldust õigusharude kaupa. Kursuse läbinud õpilane mõistab õiguse olemust ning põhimõtteid, millel rajanevad „Eesti Vabariigi põhiseadus” ja teised seadused, omandab teadmisi Eesti õigussüsteemist, kujundab teadlikkust orienteeruda õigusküsimustes, arendab tahet ja võimet osaleda õigusalastes diskussioonides ning lahendab iseseisvalt õigusprobleeme, kujundab oma õiglus- ja õigustunnetust, sallivust ja austust teiste inimeste ning tõekspidamiste vastu, väärtustab ja arvestab autoriõigusi, arendab efektiivse õiguskäitumise seisukohast olulisi oskusi, nagu kriitiline mõtlemine, analüüs, suhtlemine, vaatlus, probleemide lahendamine, avardab oma teadlikkust õigussüsteemi toimimisest ning seaduste, juristide ja 

õiguskaitseorganite rollist, omandab teadmisi kutsevaliku võimalustest Eesti õigussüsteemis.

 

Spordifüsioloogia

Aine õpetamise peamine eesmärk on anda õpilastele süsteemne ülevaade inimese organismi talitlusest ja kehalise koormusega kohanemise põhilistest füsioloogilistest mehhanismidest.

Elutalitlust käsitletakse raku, organi, organsüsteemi ja organismi kui terviku tasandil, vaadeldakse elutalitluse regulatsioonimehhanisme ning nende toimimist organismi kohanemisel kehaliste koormustega.

 

 

 

Liikumine välistingimustes (spordilaager)

Aine õpetamise eesmärk on anda teadmisi ja kogemusi spordilaagris treenimiseks ja laagri korraldamiseks.

Antakse teoreetilised teadmised ja praktilised oskused laagritingimustes toimetulekuks.

 

Vabaaine kursus

Kursust saab omandada läbi huvialakoolide (spordikool, kunstikool, muusikakool või muu huvialane tegevus, mis on kokku lepitud kooliga).  E-kursus või teaduskoolikursus koostöös kõrgkoolidega. Kursuse maht peab olema vähemalt 35 tundi.

 

Valikkursus „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond”

Kursus on üles ehitatud õpilastele oluliste probleemide lahendamisele, mille vältel

tehakse põhjendatud ja asjatundlikke otsuseid, arvestades loodusteaduslikke,

tehnoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi mõõtmeid. Seejuures hoitakse

tasakaalus varem loodusteaduslikes õppeainetes omandatud teadmiste rakendamine

uutes kõrgemat järku mõtlemist nõudvates kontekstides ning omandatakse uusi

ainetevahelisi teadmisi ja oskusi, lähtudes nüüdisaegsete sotsiaal-teaduslike

probleemide loodusteaduslikust sisust. Jätkusuutlik areng kajastub oskustes ja

hoiakutes, mis aitavad kujundada teadlikku ja aktiivset kodanikku, kes oskab hinnata

alternatiivseid lahendusi, põhjendada oma valikuid, koostada oma eesmärkide

saavutamiseks tegevusplaane ning osaleda nende elluviimises, tuginedes

loodusteaduslikele teadmistele. Kursuse struktuur põhineb kolmeastmelisel mudelil:

probleemide tuvastamine

igapäevaelu olukordades, uurimuslikul käsitlusviisil põhinev uute teadmiste

omandamine, et lahendada probleeme, ning sotsiaal-teadusliku otsuse tegemine ja

selle põhjendamine. Lahutamatu osa on eksperimentaalsed tööd, mis modelleerivad

nii reaalelu situatsioone kui on suunatud ka uute loodusteaduslike teadmiste

omandamisele.

Esitatakse kuni 15 nelja–viieõppetunnilist ainetevahelist moodulit, millest õpetaja

valib õpilaste vajaduste ja oma kompetentsuse põhjal õpetamiseks vähemalt kuus.

Moodulite sisu uuendatakse pidevalt tänapäeva teaduse ja tehnoloogia arengu ning

teadmistepõhise ühiskonna vajaduste järgi ning koostöös õpetajate ja teadlastega

koostatakse uusi mooduleid. Kõik moodulid seostavad kolm valdkonda:

ühiskonna, tehnoloogia ja loodusteadused, lõimudes teiste õppeinetega, sh

sotsiaalainetega.

Õppesisu

Sisu lõplik täpsustus sõltub gümnaasiumi kohustuslike loodusainete ainekavadest

ning teistest valikkursustest. Püütakse välistada dubleerivat uute teadmiste

kujundamist ning sarnaste probleemide käsitlemist eri õppeainetes, tuginedes

erinevatele metoodikatele. Käsitletavad probleemid on õpilastele elulised ning

nüüdisaja ühiskonnas laia kandepinnaga, motiveerides õpilasi õppima sügavuti nii

keemia, füüsika, bioloogia kui ka geograafia mõisteid, teooriaid ja seaduspärasusi

tänapäeva teadusele iseloomulikus kontekstis.

Moodulid jagunevad nelja valdkonda: keemia, bioloogia, füüsika ning geograafia.

Moodulid on järgmised:

1. Kliimamuutused: milline on Eesti tulevik?

2. Viirused: milline on meie tulevik?

3. Osooniaugud ja ultraviolettkiirgus: kas risk elule?

4. Toidulisandid: kas poolt või vastu?

5. Materjalid, mida kasutame olmes: kas teeme põhjendatud valikuid?

6. Elektromagnetilised kiirgused: kuidas mõjutavad olmevahendid meie elu ja tervist?

7. Geneetiliselt modifitseeritud toit: kas hea või halb?

8. Alternatiivsed energiaallikad: kas biodiisel on lahendus?

9. Kaalu langetavad preparaadid: kas farmaatsiatööstus teenib inimeste huve?

10. Liiklusõnnetused: kas libisemine, valesti valitud kiirus, joobes juhtimine või

tehnoloogilised vead?11. Mürgised kemikaalid meie ümber: kui suur on risk?

12. Lõhnad: kas ainult parfümeeria?

13. Alkomeeter, rasvamõõtur, vererõhu- ja pulsimõõtjad jne: kellele ja miks, tõde ja

risk.

14. Säästlik energiakasutus kodus: kas soojas ja pimedas või valges ja külmas?

15. Kas isetehtud seep on tänapäeva maailmas elujõuline?

16. Paberitööstus: kas see on probleem ka Eestis?

Moodulid esitatakse õpilastele õppematerjalide komplektina. Peale selle koostatakse

õpetajale lisamaterjalid, mis annavad lisateavet nii metoodiliste lahenduste kui ka

ainetevahelise loodusteadusliku teabe kohta. Mooduleid soovitatakse õpetada

erinevate loodusainete õpetajate koostöös.

Kursuse lõpul õpilane:

1) leiab loodusteaduslikke probleeme sotsiaalse kandepinnaga argielusituatsioonidest;

2) teeb põhjendatud otsuseid, lahendades sotsiaal-teaduslikke probleeme;Õppetegevus

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) leitakse rühmatöös probleeme ning tehakse otsuseid ja praktilisi töid;

2) tehakse uurimuslikke praktilisi töid;

3) arendatakse loovust (plakatid ja slaidiprogrammid);

4) korraldatakse debatte, rollimänge ja ajurünnakuid;

5) kavandatakse ning kaitstakse uuenduslikke projekte;

6) kirjutatakse kriitilisi esseid;

7) kasutatakse mõistekaardi meetodit, et konstrueerida ja kinnistada teadmisi ning

leida ainetevahelisi seoseid;

8) otsitakse loodusteaduslikku ja tehnoloogiaalast infot erinevatest allikatest, sh

võõrkeelsetest ja elektroonilistest;

9) laiendatakse õpikeskkonda, käies ettevõtetes ja teadusasutustes.