August Kitzbergi nimeline Gümnaasium asub Tartu-Pärnu maantee vahetus läheduses Karksi-Nuias, Viljandi maakonnas, kauni Halliste ürgoru kaldal.
Juba 1688. aastal alustas Karksi mail tööd esimene kool, mida tõendab järgnev väljavõte arhiivi dokumentidest.
Arhiivi materjalide põhjal oli Forselius kirjutanud 21. aprillil 1688.a. Halliste ja Karksi adjundile, kes käis Halliste kooli üle vaatamas, järgmist:
"Mul on südamest armas kuulda, et minu härra on Halliste koolimaja üle vaadanud. Kahetsen, et sel ajal seal ei olnud, oleksin siis hea meelega temaga ühe ja teise asja üle nõu pidanud. Bringerile (õpetaja Hallistes) tahan siinjuures hea ülalpidamise ja usinuse eest kiitust avaldada. Muidu sobib see poiss mulle väga hästi ja minu soov oleks, et ta tuleval sügisel jälle aegsasti siin oleks. Karksi kiriku juures loodan ma tuleval sügisel paremat algust kui Hallistes (kus ainult 12 poissi oli)."
Aastal 1724 asutati Karksisse köstri ametikoht. Nõuti, et köster oskaks lugeda, tal pidi olema ka hea lauluhääl. Tema kohustuste hulka kuulus talupoegade laste õpetamine. Esimesed andmed selle kohta, et Karksi köstrimajas (asus praeguse õpetajate maja kohal) töötab kool, pärinevad 1736. aastast. Õpetajaid olid seal kaks: Karksi köster Johann Lange ja tema Halliste kolleeg Martin Lippart. Koolist anti mõningane lugemisoskus, õpetati piiblilugu ja laulmist.
• Köstrimaja
18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel loodi küla- ja vallakoole, mistõttu köstrikool jäi tühjaks. Näiteks avati 1840. aastal Karksi 3-klassiline vallakool, mis 1855. aastal hakkas tööle Nuias, kui valmis sai esimene Karksi vallakooli hoone (nn. Aadu maja; Tartu mnt.). Koolmeister oli seal Ado Tiedt (Aadu Tiit).
• 1855. a. valminud koolihoone (nn. Aadu maja)
1850. aastal asutati köstrimajja kirjutuskool, mille edaspidise saatuse kohta andmed puuduvad. Hoone pole säilinud, kohta tähistab mälestuskivi.
Karksi kihelkonnakool rajati 19. sajandi teisel poolel. 1861. a. asus Karksi-Halliste kihelkonnakool Hallistes ja juhataja oli Georg Rosenberg. Kui Nuia köster Saebelmann suri, kolis Rosenberg koos oma õpilastega Nuia. 1873. a. ehitati Nuia koolihoone, mis 1891.a. põles teadmata põhjustel maha. Samal aastal ehitati vanale vundamendile uus maja, mis on tuntud nn. Luuka majana (kunagine Nuia Keskkooli internaat).
• 1873.a. ehitatud koolihoone (nn.Luuka maja)
1847. a. asutati Nuias ka vene õigeusu kihelkonnakool (Pärnu t. 17), mis kuni koolihoone valmimiseni 1892. a. töötas erakorterites.
• 1892. a. valminud Õigeusu kihelkonnakool
1910. a. oli koolis 83 õpilast. Õppetöö toimus ainult vene keeles, kuid vaatamata rangele keelule, kasutasid õpetajad ka emakeelt.
1949. a. töötas kool 4 majas (Aadu, Luuka, Pärnu mnt., ja Lossi t. maja üle oru).
• Teiselpool ürgorgu asunud maja, mis 1949. a. anti üle koolile (Lossi t.)
1957. a. reorganiseeriti Nuia 7-klassiline Kool Nuia Keskkooliks ja 1960. aastal valmis uus koolihoone 440 õpilasele.
Hiljem 1979. a ehitati juurde 2 õppekorpust ja 1982. a. valmis võimla ning ujula.
Kõige suurema õpilaste arvuga oli 1986 / 87. õ.a. - 852 õpilast ja 30 klassikomplekti.
1994. a. märtsist sai kooli nimeks Karksi-Nuia Keskkool.
• 1960. a. valminud koolihoone
1995. a. nimetati kool ümber Karksi-Nuia Gümnaasiumiks ja 1. septembrist 2008. aastast on kooli nimeks August Kitzbergi nimeline Gümnaasium.
Keskhariduse on omandanud 2009. a. kevadeks 1691 noort.
• 1979. a. valminud juurdeehituse A-korpus (vasakul)
• 2008. a. renoveeritud koolihoone (1960)
Lühike ülevaade kooli ajaloost
| 1840 | Karksi vallakool |
| 1864 | Karksi Kihelkonnakool |
| 1919 - 1940 | Nuia 6-klassiline Algkool |
| 1940 | Nuia Mittetäielik Keskkool |
| 1941 | Nuia 6-klassiline Algkool |
| 1945 | Nuia Mittetäielik Keskkool |
| 1951 | Nuia 7-aastane Kool |
| 1957 | Nuia Keskkool |
| 29.03.1994 | Karksi-Nuia Keskkool |
| 29.06.1995 | Karksi-Nuia Gümnaasium |
| 01.09.2008 | August Kitzbergi nimeline Gümnaasium |
Koolihooned
| 1855 | Esimene Karksi vallakooli hoone (nn. Aadu maja Tartu mnt) |
| 1873 | Karksi kihelkonnakooli puust hoone (nn. Luuka maja, hilisem internaadi maja) |
| 1891 | Kihelkonnakooli puidust hoone põles teadmata põhjustel maha. Samal aastal ehitati vanale vundamendile uus maja. |
| 1892 | Õigeusu kihelkonnakooli hoone (Pärnu mnt) |
| 1949 | Koolile anti üle Evangeelse-Lutherliku kiriku maja teisel pool ürgorgu. Kool töötas 4 majas. |
| 1960 | Uus koolihoone 440 õpilasele. |
| 1979 | Juurdeehituse 1. järk (2 õppekorpust) |
| 1982 | Valmis võimla ja ujula |
| 2008 | Renoveeriti täielikult 1960.a. valminud koolihoone |
Koolijuhatajad ja direktorid
| 1847 – 1864 | Friedrich Saebelman |
| 1864 – 1893 | Georg Rosenberg (seenior) |
| 1893 – 1919 | Markus Lukas |
| 1919 – 1920 | Paul Mitt |
| 1920 – 1930 | Markus Lukas |
| 1930 – 1945 | Arnold Pärt |
| 1945 – 1947 | Juhan Arraste |
| 1947 – 1950 | Anton Saarend |
| 1950 – 1967 | Robert Meister |
| 1967 – 1972 | Margus Mõisavald |
| 1972 – 1999 | Endel Lepik |
| 1999 - 2009 | Kalle Vister |
| 2010 - | Jaak Israel |
Direktori asetäitjad õppe- ja kasvatustöö alal ja õppejuhid
| 1947 – 1950 | Heinrich Hellermaa |
| 1950 – 1980 | Virve Kilusk |
| 1980 - 2010 | Jüri Eesik |
| 1974 – 1991 | Tiiu Ritsberg (algklassid) |
| 1991 – 1999 | Maret Pugal (algklassid) |
| 2010 - | Marika Mäekivi |
Klassivälise töö organisaatorid ja huvijuhid
| 1961 – 1982 | Õilme Oolo |
| 1982 – 1985 | Riina Talvik |
| 1985 – 1987 | Õilme Oolo |
| 1987 – 1989 | Tiia Sarv |
| 1989 – 1991 | Anu Sikk |
| 1991 – 1995 | Valentina Taliaru |
| 1995 – 1999 | Peep Heinaste |
| 1999 - 2002 | Epp Rattasep |
| 2002 - 2011 | Ülle Roomets |
| 2011 - | Mairi Jõgiaas |