Õppeaasta 2025/26

20. novembril tunnustas Mulgi vald silmapaistvaid noorsootöövaldkonna tegijaid. Aasta noorsootöö tegu 2025 tiitli pälvis AKG Oruveere võlumaa, mida veab eest AKG huvijuht Hanna-Lauren Loit. Palju õnne!

19. novembril peeti Viljandis Kesklinna Koolis 1. -3. klasside rahvastepalli võistlus. Meie koolist osalesid poiste ja tüdrukute võistkond. Tüdrukute võistkondi oli neli ning vaid ühe geimi kaotanud AKG tüdrukud olid parimad. Mitmete tüdruku jaoks oli tegemist esimese võistlusega ja kohe ka esimese medaliga. Tublit mängu näidanud poisid jäid seekord alla Kesklinna ja Paala kooli poistele ja said III koha. Õpilasi treenivad Teet Meerits ja Anneli Vaan.

19. november tähistatakse meestepäeva, ka AKG hoiab oma meeskolleege. Olge hoitud!

Novembris ilmunud Mulgi keelses lasteajakirjas "Täheke" on üsna mitu August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi õpilaste loometööd.

12. novembril käsid ​AKG gümnasisti teisel rohetehnoloogia õppepäeval Tallinnas. Külastati Maardus asuvat Iru soojuselektrijaama, kus toodetakse segaolmejäätmetest elektri- ja soojusenergiat, seal saadakse aastas kuni 310 000 megavatt-tundi soojust ja kuni 134 000 megavatt-tundi elektrit. Selline kogus vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele. Iru elektrijaam võimeline tootma sooja ja elektrit kuni 260 000 tonnist segaolmejäätmetest aastas, päevas võta elektrijaam vastu umbes 80 prügiautot. Loengu ja kogu elektrijaama ekskursiooni käigus said õpilased kogu protsessist ülevaate, kuidas toodetakse soojust ja elektrit hoides samal meie keskkonda. Edasi suunduti Kliimaministeeriumisse, kus sealsed nõunikud rääkisid oma valdkonna teemadest: jäätmed ja ringmajandus ja elurikkus ja võõrliigid. Oli hariv ja õppetööd rikastav õppepäev. Väljasõitu toetas Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

12. novembril toimus Tallinnas Viru hotellis Teaduskommunikatsiooni konverents. Suurima uhkuse ja rõõmuga anname teada, et August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi 11. klassi õpilane PIIA MARJAK pälvis seal Eesti Teadushuvihariduse Liidu poolt välja antud kõige säravama tiitli – „LTT valdkonna aasta õpilane 2025“. Auhinna andis üle Eesti Teadushuvihariduse Liidu esimees Heilo Altin, kes tõstis esile, et huviharidus on noorte talentide ning teaduspõhise maailmavaatega ilmakodanike kasvulava. Piia on inspireeriv näide teadushuviharidusest- legend ja noor, kelle tegemised ehitavadki meie päris Eestit. See mainekas tunnustus anti välja esimest korda, mille Piia sai kümne silmapaistva noore teadushuvilise seast ja lisaks väärikale tiitlile kaasnes tunnustusega ka 1000 € suurune preemia. Palju palju õnne Piiale kogu koolipere poolt!

05. novembril käisid 9. a klassi õpilased Pärnus Endla teatris vaatamas etendust "Kurjus". Lavastus räägib lähisuhtevägivallast, vaimsest ja füüsiliselt vägivallast ja kiusamisest. Etendusele transporti toetas Eesti Rahvakultuuri Keskuse Etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetusmeede "Teater maal". 

01. - 08. november 2025 veetsid kolm August Kitzbegi nimelise Gümnaasiumi õpetajat nädala soojas Portos, et meelde tuletada ja uusi teadmisi saada kaasavast haridusest ja erivajadustega õpilaste õpetamisest ning toetamisest. Õpetajate kokkuvõte nädalast: Esialgne hirm ja ettekujutus akadeemilisest õhkkonnast ja teema spetsiifikusest kadus peagi, sest 10 - liikmeline grupp itaallaste, portugaallase, horvaadi ja kolme eestlasega, oli parim, mida üldse võis soovida. Oleme kaasava haridusega, Itaalia ja Portugali kõrval, küll lapsekingades, kuid probleeme on neilgi. Kui meil on veel säilinud mõnedki erivajadustega õpilastele mõeldud koolid, siis Portugalis ja Itaalias on kõik õpilased (nii füüsilise kui ka vaimse erivajadusega) tavakoolides. Küll eriklassides, aga siiski tavakoolides. Ruumipuudus on nende suurim mure ning kui küsida Itaalia 50 aastase kaasava hariduse kogemuse puhul probleemide kohta, siis tuli ikka küsimus vastu, et kas räägime nii nagu on päriselt või nii nagu on kirjas paberil. Jah, üks ühele me nende süsteeme üle võtma ei hakka ega saagi, aga õpetajate autonoomsust hindasime koolituse käigus kõrgelt küll. Nemad saavad oma kooli meeskonnaga määrata tugesid ja õpilasele õige, individuaalse, õppekava - meil selliseid õigusi ei ole. Samuti ei ole me nii suured saiasööjad ja magusaarmastajad. Linn on muidugi kaunis - päike paistab seal igapäevaselt, seega mõneks ajaks on akud jälle laetud ning mõtted koondamisel, kuidas veelgi paremini hariduslike erivajadustega õpilasi õpetada ja toetada.
Koolitusest osavõtt sai võimalikuks tänu Erasmus+ akrediteeringule.
Grete, Triin ja Annely

30. oktoobril käis 10. klass riigikaitseõpetuse kursuse raames väljasõidul.  Õpilase muljed: “Käisime Riigikaitse tunni raames Valga sõjamuuseumis, Paju lahingu mälestusmärgi juures ja lastepargis (mis oli metsas kaevikutes). Saime arendada tiimitööd ja planeerimist, kuidas tuua oma võistkond võidule. Mälestusmärgi juures kuulsime rohkem toimunud lahingust. Muuseumis räägiti meile sõja ajaloost ja saime vaadata ringi sealsetes teematubades.”

15. oktoobril osales 4. klassi õpilane Lola-Eliise Peebo Viljandi Linnaraamatukogu galeriis maakondlikul ettelugemispäeval "Kullast kallim". 

10. oktoobril külastas kooli AKG vilistlane Helena Maling. Helena valikkursus gümnaasiumis oli Mulgi keel ja kultuur ja see on talle ka väga hingelähedane. Ta tegi ettekande 5.-7. klassi õpilastele "Mikeperast mulgi kultuur om mulle tähtis ja oma?". Ettekande lõpus tekitas väga palju elevust antud ülesanne, kus õpilased pidid mulkide või mulgi kultuuri kohta meeme tegema? Aitäh Helenale, et jagas oma teadmisi, loodame, et see innustas noori väärtustama oma juuri ja piirkonna rikkalikku pärandit. 

07. - 09. oktoobril käisid 10., 11., ja 12. klass Mulgi Elamuskeskuses programmil "Mulgimaa ja mulkide edulugu", kus õpilastele tutvustati Mulgimaa Elamuskeskuse ekspositsioonide põhjal mulkide ajalugu ning mille poolest on Mulgimaa eriline.

07. oktoobril toimus traditsiooniline Mulgimaa koolilaste mälumäng "Nupute vällä". Kohale olid tulnud 7 Mulgimaa põhikooli. Meie kooli esindusvõistkond näitas suurepäraseid teadmisi, saavutades ülitubli II koha! Võidust jäi puudu vaid napp pool punkti. Võistkonda kuulusid Brigita Talu, Linda Marie Zlobin, Hanna-Loore Varik ja Kristiin Kala. Tublid olid ka AKG poisid, kes tulid 6. kohale. Täname võistkondade ettevalmistamise eest raamatukogu juhatajat Piret Kaske.Tänu mälumängu eestvedajatele ja korraldajatele: projektijuht Maile Kreevsile Abja Gümnaasiumist ning Piret Leskovale Mulgi Kultuuri Instituudist. Palju õnne ka võitjatele Tõrva Gümnaasiumist!

Käimas on Mulgi nädal ja selle raames on AKG koolinädalal palju Mulgi värki. 06. oktoobril pärast teist koolitundi sõitsid 3.a ja 3.b klassi õpilased Mulgi Elamuskeskusesse õppeprogrammile "Mulgi toidu õpituba". Programmi eesmärk on tutvustada lastele traditsioonilisi mulgi toite. Kolmandikud valmistasid ja küpsetasid ise Mulgi korpi. Oli väga tore ja õpetlik programm. 

01. oktoober sõitsid AKG gümnasistid (10.-12. klass) Pärnumaale, et täiendada oma teadmisi rohetehnoloogia alal.  Alustuseks külastati Pernova Loodusmaja, kus toimus kaks koolitust: "Steam: Taastuvenergia", kus õpilased said teadmisi inimkonna energiatootmise ajaloost ja selle mõjust Maa kliimale, mille tulemusena tuntakse huvi taastuvenergia tootmise viiside ja võimaluste vastu, õpilased saavad aru probleemist ning tahavad kaasa mõelda Eestile sobivate energialahenduste üle. Teine koolitus "Tunne oma elustiili: Rõivad", kus suurendati osalejate teadlikkust moetööstuse keskkonnamõjust ning omandati praktilisi teadmisi rõivaste tarbimise, materjalide tootmise tehnoloogia ning ringmajanduse kohta. Peale Pernova Loodumaja koolitust sõideti ekskursioonile Sopi-Tootsi tuuleparki. Sealne giid tutvustas tuulikute tehnoloogiat ja hinnati tuulikute visuaalset mõju erinevatel kaugustel. Õppekäiku rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
 

01. oktoober jooksid Viljandimaa koolinoored Karksi-Nuia Rahumäe terviserajal, toimus karikavõistlus murdmaajooksus. Kohal oli rekordarv võistlejaid - 282. Mulgi valla koolidest läks kõige paremini AKG-l, kuhu läks kolm pronksmedalit. Kolmandad kohad said Hanna-Loore Varik 1000 m, 6. - 7. klassi tüdrukud; Leonora Kala 500 m 6.-7. klassi tüdrukud ja Gert Pehk 2000 m 6.-7. klassi poisid. Lisaks mahtusid esikuuikusse veel viienda koha saavutanud Gregor Pehk (6.-7. kl poiste 1000m) ja Brigita Talu (6.-7. kl tüdrukute 500m). Tubli töö! Koolidevahelises tihedas konkurentsis saavutasime suurte põhikoolide arvestuses tubli 5. koha! Suur kiitus ja tänu võistluse korraldajatele! Aplaus kõikidele 282 osalejale, sest nagu öeldakse- alati ei ole tähtis võit, vaid väärikas osavõtt!

29. september külastas kooli STE Educationi õppelabori juhendaja, et viia läbi gümnasistidele vesinikuauto ja tuuleenergia õppekomplektide kasutamise ja roheenergia koolitus. Koolil on nüüd vajalikud õppevahendid, et ise erinevaid katseid õpilastega tegema hakkata. AKG õpilaste rohetehnoloogia teadmisi aitab suurendada Keskkonnainvesteeringu Keskus. 

29. september toimus traditsiooniline Mihklilaat, mida ootavad ilmselt kõige rohkem I ja II kooliastme õpilased. Aitäh lapsevanematele, kes aitasid lastel maitsvate küpsetistega osaleda.

25. september toimus AKG-s Kitzbergi teemaline liikumispäev. Matk toimus Karksi-Nuia ümbruses koos kontrollpunktide ja kodulooliste lugudega. Rajal liiguti kaardiga ja täideti erinevaid ülesandeid. 2.-5. klass kõndis 6 kilomeetrit ja 6.-12. klass 12 kilomeetrit. Nii mõnigi matkaja sattus radadele, kus polnud varem käinud. August Kitzbergi poolt oli tellitud ka päikseline sügisilm. Korraldusmeeskond oli suur ja abilisi palju, aga suur panus ja eriline tänu liikumisõpetajale Mari Kahu.

1. klasside liikumispäev oli samuti 25. september, kuid kõige pisemad otsustasid jääda argiseks ning liikusid Karksi-Nuias kokku 3,5 km. Selle käigus sai üle vaadatud veetorn. Miks see just selline on ning milleks Nuia rahvale vajalik. Vaadati üle ka prügi sorteerimise plats. Holttemi juures toimus arvamismäng, mida Nuia rahvas sealt saab. Tänavatel liikudes läbisid lapsed suure osa tõrvikujoosku rajast. Kõik lapsed jooksid läbi terviseraja, et talvel suusatamisega ära ei eksiks. Laste suureks üllatuseks oli ka see, et terviserajalt on paista Halliste kiriku torn. Nii jõutigi ringiga Kitzbergi kujuni, kus mitte kõik ei teadnud, kes see Kitzberg on. Suur tung oli talle sülle istuda, tekkis suisa järjekord. Liikumispäeva lõpetuseks tegid lapsed mini spordipäeva staadionil jalgpalli, jooksu ja ronimisega. Õpetajate Külli Kama ja Triin Vaiksoo ning 34 õpilase päev kulges mõnusalt ja läks igati korda.

21. - 25. september olid 8. klassi 10 noort õpirändel Lätis Rude külas. August Kitzbergi nimeline Gümnaasium on partnerkool antud programmis, mida rahastab Nordpluss Junior. 5 päeva jooksul osaleti tantsu, näitlemise ja muusika töötubades, koos Leedu ja Läti noortega. Aitäh õpilaste saatjatele Angela Süldre ja Hanna-Lauren Loit.

19. september toimus 10. klassi õpilastele rebaste ristimine. See on levinud traditsioon, kus õpilased peavad läbima lõbusa, vahel ka pisut piinliku või naljaka katsumuse, et "päriselt" klassi vastu võetaks. Ülesandeid, võistlusi, kostüümi- või rollimänge korraldasid 12. klassi õpilased. Ristimine loob ühtekuuluvustunnet, mis on sõbralik ja lustakas üritus. Meie 10. klassi 14 rebast võeti vastu koolipere täisväärtuslikeks liikmeteks.

25. ja 26. september käisid taaskord 4. b ja 4. a klassi õpilased õppekäigul "Saame tuttavaks Karksi kihelkonna looduslike pühapaikadega".  Õppekäigu eesmärk on tutvustada oma kodukoha pühapaikasid-  Maimu koobas, terviseallikas Karksi Ordulinnuses, Iivakivi ja Sinejärve järv. Õpilane oskab hinnata pärandit ja väärtustab Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Lapsed oskavad pühapaikades käituda, teavad vanu kombeid ja tavasid. Aitäh programmi juhendaja Ly Laanemets. Programmi rahastas Eesti Rahvakultuuri Keskuse Mulgimaa pärismuskultuuri toetusmeede.

05. september käisid AKG 4.a ka 4.b klassi õpilased Eesti Põllumajandusmuuseumis haridusprogrammil "Milleks muna?" Muuseumitunni eesmärk oli tutvuda kodulindude imelise ja mitmekesise maailmaga ning väärtustada muna kui terviklikku toiduainet. Saadi tuttavaks erinevate kodulindudega, räägiti nende pidamisest ning eripärast. Õpilased tutvusid erinevate munadega, nende ehituse ja koostisega ning räägiti munast kui kvaliteetsest toorainest ja selle kasutusviisidest. Muuseumitunnis ei puudunud ka päris linnud, põnevad tegevusülesanded ja kokkamine. Õppekäigu transporti toetas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

1. septembril andis AKG vanematekogu üle nende poolt kogutud annetuse, mis on suunatud noorteruumi renoveerimiseks. Annetus koguti heategevuslike müükidega, näiteks lastekaitsepäeval ja teistel kohalikel laatadel osalemisega. Suured tänud toimekale vanematekogule!

1. september 2025 toimus 2025/26 õppeaasta avaaktus. 1. klassi astus 37 õpilast. Kokku käib koolis 316 õpilast.

1.c klass, klassijuhataja Anu Saar

1.b klass, klassijuhataja Triin Vaiksoo

1.a klass, klassijuhata Külli Kama