Karksi Vallavolikogu määrus nr 22, 15. detsember 2010
August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi põhimäärus
Määrus kehtestatakse “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 66 lõike 2, Karksi valla põhimääruse paragrahvi 40 lõike alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Nimetus
Kooli nimetus on August Kitzbergi nimeline Gümnaasium (edaspidi gümnaasium).
§ 2. Asukoht
Gümnaasiumi asukoht on Eesti Vabariik Viljandi maakond Karksi vald ja aadress on Kooli tn 1, 69104 Karksi-Nuia.
§ 3. Liik ja haldusala
(1) Gümnaasium on munitsipaalkool üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses vormis.
(2) Gümnaasium on Karksi Vallavalitsuse (edaspidi ametiasutus) hallatav asutus.
(3) Gümnaasium juhindub oma tegevuses riigi ja Karksi valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
§ 4. Pitsat, eelarve ja sümboolika
(1) Gümnaasiumil on Karksi valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika.
(2) Gümnaasiumil on oma eelarve.
§ 5. Põhimääruse kinnitamise ja muutmise kord
Gümnaasiumi põhimääruse kinnitab, teeb selles muudatusi ja täiendusi Karksi Vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul.
§ 6. Õppekeel
Õppetöö gümnaasiumis toimub eesti keeles.
2. peatükk
TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED
§ 7. Põhikooli tegevuse eesmärk ja ülesanded
(1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.
(2) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
§ 8. Gümnaasiumi tegevuse eesmärk ja ülesanded
(1) Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.
(2) Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.
3. peatükk
STRUKTUUR. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
§ 9. Struktuur
(1) August Kitzbergi nimeline Gümnaasium koosneb põhikoolist (1-9 kl) ja gümnaasiumist (10-12 kl), mis tegutsevad ühe asutusena.
(2) Gümnaasiumi juures tegutsevad huviringid.
(3) Gümnaasiumis on oma raamatukogu, aula, söökla, ujula, võimla, jõusaal ja staadion.
§ 10. Õppekava
(1) Gümnaasium järgib õppe-kasvatustöös Vabariigi Valitsuse poolt gümnaasiumile kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava.
(2) Õpingute alusdokumendiks on gümnaasiumi direktori poolt kinnitatud kooli õppekava.
§ 11. Õppekavaväline tegevus
Gümnaasiumi õppekavaväline tegevus on tasuta või tasuliste ringide ning ürituste korraldamine.
§ 12. Õppe- ja kasvatustöö korraldus
(1) Õppeaasta algab 1. septembril. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.
(2) Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassis on õppe-ja eksamiperiood kokku vähemalt 185 õppepäeva. Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega.
(3) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei või ületada seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.
(4) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.
(4) Klassi täituvuse ülemine piirnorm ei või ületada seadusega kehtestatud piirnormi. Pikapäevarühmas võib olla kuni 24 õpilast.
(5) Gümnaasium võimaldab õppe kolmes õppesuunas, mis arvestab kooli omapära ja piirkonna eripära.
(6) Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas põhimääruses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.
(7) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid viiakse läbi haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
(8) Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus.
(9) Gümnaasium loob koos vallavalitsusega ja lapsevanemaga tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeperioodi vältel.
4. peatükk
KOOLI VASTUVÕTT. ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 13. Kooli vastuvõtt
(1) I klassi võetakse õpilased, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saavad 7-aastaseks või kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6-aastaseks sõltuvalt lapse kooliküpsusest ja vanema või teda asendava isiku soovist.
(2) Koolikohustuslik on õpilane kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
(3) Gümnaasiumi vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.
(4) Õpilaste arvestust peetakse gümnaasiumi õpilasraamatus.
§ 14. Õpilaspilet
Õpilasele väljastatakse gümnaasiumis õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmise korra ja vormi kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.
§ 15. Õpilaste õigused
(1) Õpilasel on õigus:
1) valida oma huvidele vastav 10. klass;
2) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta;
3) saada esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
4) saada sõidu-ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
5) moodustada koolis õpilasesindus;
6) moodustada koolis ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
7) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel;
8) kasutada tunnivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi ja ruume kella 18.00-ni, edasi vastavalt kokkulepitud korrale; raamatukogu kella 16.00-ni, õppe-, spordi-, tehnilisi ja infotehnoloogia vahendeid kasutada tasuta;
9) osaleda kooli huviringide töös;
10) esmaabile koolis;
11) saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt koolis kehtival korrale;
12) saada teavet õpetajatelt ja klassijuhatajalt oma hinnete kohta;
13) valida õppekavas fikseeritud vabaaineid;
14) esitada direktsioonile kirjalikult põhjendatud arvamusi õpetamise taseme suhtes või ideid kooli töö parandamiseks;
15) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, haridusosakonna
või lastekaitseorganisatsioonide poole;
16) teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele.
§ 16. Õpilaste kohustused
(1) Õpilane on kohustatud:
1) osalema õppetöös (õpilane võib vanema loal puududa koolist kolme järjestikuse õppepäeva jooksul; pikemaajalist puudumist loetakse põhjusega puudumiseks seda tõendavate dokumentide eelneval või järgneval esitamisel);
2) täitma gümnaasiumi kodukorda.
(2) Õpilased õpivad vastavalt oma võimetele, arendavad pidevalt oma teadmisi ja oskusi, suhtuvad lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutavad kodanikutunnet, hoiavad ühisvara ning ümbritsevat loodust ja osalevad vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös.
(3) Õpilase täiendavad kohustused on sätestatud kooli kodukorras.
§ 17. Vanema õigused
(1) Vanemal on õigus:
1) kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest;
2) lapse hariduse valikul on otsustav sõna vanematel, koolikohustuslikule isikule on põhikooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti;
3) teha ettepanekuid koolikorralduse küsimustes;
4) taotleda põhihariduse omandamist elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele vastavalt sätestatud korrale;
5) saada võimaluse korral koolitust, kui laps ei täida koolikohustust;
6) taotleda põhiharidust omandavale õpilasele koduõpet vastavalt sätestatud korrale;
7) nõuda, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse;
8) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta.
§ 18. Vanema kohustused
(1) Vanem on kohustatud:
1) kasvatama oma lapsi ja hoolitsema nende eest;
2) võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist;
3) teavitama kooli õpilase õppest puudumisest ja põhjustest puudumise esimesel õppepäeval;
4) andma täiendavaid selgitusi, kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus õpilase puudumise põhjendamisel.
5. peatükk
KOOLI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 19. Koolitöötajad
Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.
§ 20. Personali koosseis
Gümnaasiumi personali koosseisu kinnitab Karksi Vallavolikogu direktori ettepanekul, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.
§ 21. Personali ülesanded
(1) Personali ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega.
(2) Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks gümnaasiumi põhimääruse ja töösisekorraeeskirjaga, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.
§ 22. Konkursi korraldamine ja atesteerimine
(1) Õpetajate, õppejuhi ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi.
(2) Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
6. peatükk
KOOLIELU KORRALDAMINE
§ 23. Direktor
(1) Gümnaasiumi juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja vallavalitsus.
(3) Direktori kinnitab Karksi valla õigusaktidega kehtestatud korras ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus vallavanema ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik.
(4) Seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor:
1) korraldab gümnaasiumi valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, juhib koostöös vallavalitsusega gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust ning kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise ning eelarve täitmise eest;
2) teostab tehinguid seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vallaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires;
3) tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
4) esitab vallavalitsusele gümnaasiumi eelarve projekti;
5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks ja muutmiseks gümnaasiumi struktuuri ja töötajate koosseisu;
6) kinnitab töötajate ametijuhendid ning sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töötajatega töölepingud;
7) annab oma pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;
8) vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;
9) sõlmib igapäevase õppe- ja majandustegevuse raames gümnaasiumi nimel lepinguid ja kokkuleppeid.
(5) Gümnaasiumi direktori äraolekul asendab teda vallavanema poolt määratud isik.
§ 24. Õppenõukogu
(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse planeerimiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu.
(2) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
§ 25. Hoolekogu
(1) Gümnaasiumi edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja tähtsamate koolielu puudutavate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks moodustatakse kooli hoolekogu
(2) Hoolekogu koosseisu esitab gümnaasiumi direktor kinnitamiseks vallavalitsusele.
(3) Hoolekogu töökorra kehtestab vallavalitsus määrusega.
(4) Hoolekogu pädevuses on:
1) arengukava koostamine ja arvamuse avaldamine enne kehtestamist;
2) arenguvestluste tingimuste ja korra kooskõlastamine;
3) õpetajate, õppejuhi ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kinnitamine gümnaasiumi direktori ettepanekul;
4) osalemine vanempedagoogi ametijärgu omistamisel atesteerimiskomisjonis;
5) gümnaasiumi eelarve kava heakskiitmine;
6) põhimääruse, kodukorra ja õppekava muudatuste läbivaatamine ja kinnitamine;
7) nõusoleku andmine põhikooli klasside ja pikapäevarühmade täituvuse piirnormide suurendamiseks;
8) kooli vastuvõtu tingimuste ja korra ning arenguvestluste läbiviimise tingimuste ja korra kooskõlastamine;
9) sisehindamise aruande heakskiitmine;
10) lisaks riigi ja Karksi valla õigusaktides sätestatud ülesannetele ettepanekute tegemine vallavalitsusele kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
7. peatükk
FINANTSEERIMINE. MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 26. Vara
Gümnaasiumi vara moodustavad talle Karksi valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ning muu vara.
§ 27. Eelarve
Gümnaasiumi eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu, vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu. Vallavolikogu poolt vastuvõetud valla eelarve alusel koostab vallavalitsus eelarve jaotuse personali- ja majanduskuludeks vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile.
§ 28. Rahalised vahendid
(1) Gümnaasiumi kulud katab Karksi vald, lähtudes valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest.
(2) Lähtudes munitsipaalkoolide õpilaste arvust, määratakse kooskõlas riigieelarve seadusega igal aastal riigieelarvest toetus vallaeelarvele munitsipaalkooli pedagoogide töötasu, sotsiaalmaksu, täienduskoolituse ja õpikute soetamisega seotud kulude katmiseks.
(3) Gümnaasium võib vastu võtta eraldisi sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Gümnaasiumi direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama vallavalitsust ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse raamatupidamises ja kajastamise eelarve täitmises õigusaktides ja valla raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud korras.
(4) Gümnaasiumil võivad olla ka tulud käesolevas põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest. Vallavalitsuse poolt kinnitatud hindade alusel osutatud teenuste eest saadud tulu võib kasutada gümnaasiumi tegevusvaldkonnast tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendavate tulude kasutamine toimub õigusaktides kehtestatud korras.
§ 29. Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine
(1) Gümnaasium teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes vallavolikogu kehtestatud korrast.
(2) Gümnaasiumi põhimääruses ettenähtud tasuliste teenuste hinnad kehtestatakse riigi ja Karksi valla õigusaktidega sätestatud korras.
(3) Gümnaasium hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest.
§ 30. Asjaajamine ja aruandlus
(1) Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(2) Gümnaasiumi raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse Karksi Vallavalitsuses vastavalt raamatupidamise seadusele, raamatupidamistoimkonna juhenditele ning rahandusministri poolt kehtestatud juhenditele ja Karksi valla õigusaktidele. Gümnaasium esitab aruandeid eelarve täitmise kohta ning statistilisi aruandeid riigi ja Karksi valla õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadeks.
§ 31. Järelevalve
Gümnaasiumi tegevust kontrollib vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon ning gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ja maavanem haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
8. peatükk
ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 32. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Gümnaasiumi korraldab ja kujundab ümber või lõpetab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus riigi ja Karksi valla õigusaktidega ettenähtud korras.
(2) Gümnaasiumi ümberkorraldamise, ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanemat, kooli ja vanemaid ning õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.
(3) Gümnaasiumi ümberkorraldamine, ümberkujundamine või tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.
9. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 33. Põhimääruse kehtetuks tunnistamine
Karksi Vallavolikogu 26. märtsi 2008. a määrus nr 73 „August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.
§ 34. Määruse jõustumine
(1) Käesoleva määruse § 12 lõige 5 rakendatakse alates 2013. aasta 1. septembrist.
(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011. a.
Hendrik Agur
Volikogu esimees