Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.
Klassi- ja aineõpetajad jälgivad laste individuaalset toimetulekut õppesituatsioonis.
Tugimeetmete rakendamine toimub kolmel tasandil.
I tasand – tegevused hõlmavad kõiki lapsi.
Esialgse lapse individuaalse arengu toetamise võimalusteks koolis on:
- koolieelne ettevalmistus;
- õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine klassis;
- õpilase tunnivaline abistamine (järeleaitamine, konsultatsioonid);
- koostöö lapsevanemaga, arenguvestlused;
- võimetekohase huvitegevuse soovitamine;
- pikapäevarühmatööst osavõtmine.
II tasand - hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega õpilastega kooli tasandil.
Erivajaduste täpsustamine toimub koolis koordinaatori juhtimisel. Avatakse „Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart”.
Hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse:
- pedagoogilis-psühholoogilist hindamist;
- erinevates tingimustes lapse käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust;
- last ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist;
- lapse meditsiinilisi uuringuid;
- logopeedilisi/eripedagoogilisi uuringuid jne.
Pedagoogilis-psühholoogilise uuringu tulemustest teevad klassijuhataja, aineõpetajad ja teised kooli spetsialistid kokkuvõtte õpilase tugevatest ja arendamist vajavatest külgedest ning annavad soovitused edaspidiseks pedagoogiliseks tööks ja tugiteenuste rakendamiseks. HEV õpilaste õppe komisjon teeb õpilase individuaalse jälgimise kaardi alusel otsuse tugiteenuste määramiseks.
Sellel tasandil koolis rakendatavateks tugiteenusteks on:
- õpiabi rühmatunnid (1.-4.kl)
- õpiabi rühmatunnid logopeedilise abi osutamiseks (1.-9.kl.)
- abiõpetaja tunnid (1.-9.)
- sotsiaalpedagoog
- psühholoog-nõustaja
- individuaalne õppekava
- koduõpe
Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused.
Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks.
Tugiteenuse rakendamise tulemuslikkuse kohta teeb HEV õpilaste õppe komisjon kokkuvõte vähemalt kord õppeaastas (õppeaasta lõpus) ja kannab otsuse õpilase individuaalse arengu kaardile.
Lähtuvalt eelnevast kavandatakse edasised tegevused:
- tugiteenuste lõpetamine;
- tugiteenuse jätkamine samal või tõhustatud viisil;
- täiendavate uuringute teostamine;
- tugiteenuste vahetamine või muu teenuse lisamine;
- ettepanek nõustamiskomisjoni suunamiseks;
- täiendav õppetöö;
- klassikursuse kordama jätmine (põhikooli õpilaste puhul), kui täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ja individuaalset õppekava ei ole otstarbekas rakendada vm.
III tasand – hõlmab tegevusi arenguliste ja hariduslike erivajadustega lastega pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust.
Kui koolis rakendatud tugiteenused ei osutunud tulemuslikuks, viiakse läbi täiendav uuring, mis toimub valdavalt meditsiiniasutuses arstide osalusel. Uuringu tulemused võivad olla aluseks õpilase nõustamiskomisjoni suunamiseks
- koduõppe,
- individuaalse õppekava,
- tava- või eriklassi või vastava spetsiaalsusega erikooli jms määramiseks.
Nõustamiskomisjoni soovituste alusel jätkub eriõpetuse ja tugiteenuste rakendamine. Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi.
Lähtuvalt hariduslike erivajaduste spetsiifikast kindlustab kool vastavalt võimalustele koostöös lapsevanemaga õpilasele võimetekohase õpetuse.
Andekas õpilane ja erivajadus
Andeka lapse väljaselgitamisele ja erivajadusele pööravad tähelepanu aineõpetajad, ringijuhid, tugisüsteemi spetsialistid, klassijuhatajad ja juhendajad.
1. Lisatöö ainetunnis
Ainetundides kasutatakse keerukama raskusastmega ja ainekava laiendavaid ülesandeid, õppetöö diferentseerimist.
Võimalused ainetundides: õpilane suunatakse omandatud materjali rakendama ja näiteid välja töötama ning tasemelt tugevamaid ja loovuse rakendamist nõudvaid ülesandeid lahendama.
2. Tunniväline toetamine
Õpetaja edastab infot õpilastele väljaspool kooli toimuvatest ainealastest üritustest ja olümpiaadidest ning suunab õpilasi koolivälistest tegevustest osa võtma.
Tunnivälise tegevuse võimalused on:
• individuaalsed konsultatsioonid;
• aineringid;
• projektides osalemine;
• ettevalmistav töö aineolümpiaadideks, konkurssideks;
• õpitoad;
• teaduskool;
• iseseisev töö raamatukogus või juhendaja juures;
• lisalektüüri lugemine populaarteaduslikest raamatutest, teaduskirjandusest ja perioodikast;
• huvikoolide tööst osavõtmine (muusikakool, kunstikool, spordikool).
Andekate õpilaste puhul rakendatakse vajadusel individuaalset õppekava.